Mäesalu märkis töös, et kõige tervislikum on süüa küpsetatud tailiha. Samas tõdes ta, et kiire elutempo tõttu peab leppima järjest sagedamini valmistoitude, sh viineritega.

Nõnda otsustaski õpilasteadlane süstemaatiliselt välja selgitada, kui palju sisaldavad erinevad viinerid soola ning säilitus- ning maitse- ja lõhnaaineid.

Vaatluse käigus leidis Mäesalu, et 30 uuritud viinerisordist jäi enamikes lihasisaldus 30–69 protsendi vahele. Loetu ja uuritu põhjal soovitas Mäesalu süüa "Nõo täislihaviinerit" ja "Rannarootsi ehe viinerit", mis koosnevad lihast vastavalt 97 ja 90 protsendi ulatuses.

Tervist võib kahjustada ka liigne soola tarbimine, täiskasvanutel on soovitatav päevas tarbida soola maksimaalselt kuni kuus grammi. Seega võib valimisse kaasatud kõige soolasemaid viinereid süües ületada normi juba kahe viineriga. Kõige vähem soola – 1,4 grammi – leidus "Nõo ampsikuviinerites" ja "Nõo hommikuviinerites".

Kõige vähem e-aineid leidus "Rakvere lihakas doktoriviineris" ja "Nõo ampsuviinerites." Kokku sisaldasid viinerid 22 erinevat E-ainet. Nende seas oli toiduvärve, säilitusaineid, happesuse regulaatoreid, paksendajaid, stabilisaatoreid ning maitse ja lõhna tugevdajaid.

Loe pikemalt refereeritud artiklit ERR Novaatorist.