Õiguslik segadus - tuttavate poolt enda kodust tänavale tõstetud naine on 11 kuud kodutu olnud, politsei sõnul on tegemist üürnikega
Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada.
Tänaseks 11 kuud koduta olnud inimest abistab Eesti Õigusbüroo jurist, kes on kohtu kaudu taotlenud korteriomandi väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest.
Korteri omanikule tulid külla tema kunagised tuttavad mees ja naine, kes omaniku külalislahkust kuritarvitades keeldusid korterist lahkumast ning möödunud aasta 1. mail hõivas paarike omavoliliselt kogu korteri, vahetades omaniku poeskäigu ajal ära ukse koos ukselukuga.
Nii ongi korter tänaseni ebaseaduslikus valduses ning korteri omanik on juba 11 kuud ööbinud pargipinkidel, tuttavate juures ning ka erinevates trepikodades. Politsei ei saa antud olukorras aidata, kuna korteris viibivad inimesed väitsid politseile, et neil on suuline üürileping.
Eesti Õigusbüroo jurist esitas hagi kohtusse möödunud aasta novembri alguses ning taotles korteriomandi väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest. 12 veebruaril võeti hagi menetlusse ning korteris ebaseaduslikult viibivad inimesed pidid vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kättesaamisest, kuid seda nad ei teinud.
Sõna sõna vastu
Eesti Õigusbüroo kogenud juristi Merike Roosilehe sõnul on tegemist üsnagi absurdse olukorraga, millega võib ühel päeval silmitsi seista meist igaüks.
“Korteri omavoliliselt omastanud inimesed väitsid politseile ilma ühegi tõendusmaterjalita, et neil on suuline üürileping ning kuna politsei üürivaidlusi ei lahenda, siis nemad lülitusid sellest protsessist välja. Korteri omaniku sõnul neil mingisugust üürilepingut ei olnud, samuti ei ole ta neilt inimestelt sentigi raha saanud, kontrollisin ka ise kliendi kontoväljavõtet ning veendusin selles väites," rääkis ta.
"Mind paneb imestama asjaolu, et politseid on võimalik niivõrd lihtsa ja kontrollimatu väitega protsessist eemaldada, samal ajal, kui korteri omanik väidab surmkindlalt, et mingisugust üürikokkulepet ei ole olnud. Tekib küsimus, miks usub politsei pigem inimesi, kes korteriga kuidagi seotud ei ole ning omaniku sõna ei maksa justkui midagi,” sõnas Roosileht.
Roosileht lisab, et kuigi kohus andis juba 12. veebruaril korteris viibivatel inimestele 14 päeva aega hagiavaldusele vastata ning omapoolsed vastuväited esitada, ei ole nad seda siiani teinud ning tõenäoliselt ei ole neil ka plaanis seda teha.
“Oleme kohtult taotlenud dokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tänaseks on ka sellele vastamise tähtaeg möödas ning oleme kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks korteri vabastamiseks," rääkis Roosileht.
Lahendus lähemal
Kuigi kohus peaks Roosilehe sõnul selle taotluse rahuldama lähipäevil, et pruugi see saaga veel lõppeda, kuna tõenäoliselt korteris viibijad kohtu otsust täita ei soovi ning tuleb pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, et algatada menetlus kohtuotsuse täitmiseks ning ebaseaduslike valdajate väljatõstmiseks korterist.
"Kõik need toimingud aga tähendavad korteriomanikule rahalisi väljaminekuid ning samuti pikeneb enda kodu võõrast valdusest tagasi saamise aeg. Tõenäoliselt ongi korteris viibijad arvestanud, et nad elavad neile mittekuuluvas kodus täpselt niikaua, kuni kohtutäitur nad lõpuks jõuga välja tõstab,” lisas Roosileht.
Omandiga seotud vaidlused on Eesti Õigusbüroos küll tavalised, kuid taoline olukord on ka staažikate juristide jaoks üsna ebatavaline.
Mida teha?
Kuigi sellistes olukordades uurimisasutus kriminaalmenetlust ei algata ning politsei käed jäävad lühikeseks, tasuks inimestel siiski kõigepealt esitada vastav avaldus politseisse, sest nii on võimalik tuvastada valduse rikkumise fakti. Kohtus on väga oluline tõendada, et keegi on omaniku valdust rikkunud.
Seejärel tuleb koheselt pöörduda kohtu poole, et korter ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. See protseduur võib aega võtta vähemalt kolm kuud, kuid kiiremat lahendust ei ole.
Lisaks valduse rikkumise fakti tõendamisele tuleb kohtusse pöördumisel teada ka nende isikute isikuandmeid, kelle vastu nõue esitatakse.
Praktikas võibki tõusetuda probleem seoses sellega, et ei ole teada ebaseaduslike valdajate isikukoodid. Kohus nimelt ei saa kohustada neid isikuid koheselt korterit vabastama, kui pole võimalik isikuid tuvastada.
Külla tulnud sõbra käest on küll pisut kummaline isikukoodi või dokumendi koopiat küsida, kuid kui kellelegi pikemaks ajaks peavarju pakute, siis tasub kindluse mõttes inimese isikuandmed üles märkida.
Politsei sõnul suuline leping kehtib
Politsei Ida-Harju jaoskonna juht Valter Pärn ütles novembris sama olukorda kommenteerides Kasulikuke, et õigusbüroo väide, et politsei ei ole midagi teinud, ei vasta tõele. "Politsei on korteri omanikuga korduvalt suhelnud ja politseil olevad andmed erinevad väga oluliselt õigusbüroo arusaamast, mis korteri ja selle omanikuga on toimunud," rääkis ta.
Pärn nentis, et politsei ei saa anda inimese eraelu detailseid isiklikke andmeid. "Praeguseks on aga teada, et Lasnamäel korterit omav naine on sõlminud suulise üürilepingu kahe inimesega. Omaniku ja üürnike vahel on tekkinud erimeelsusi, kuid sellistel juhtudel ei saa politsei kasutada sundi, vaid vaidluse lahendamiseks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse. Õigusbüroo väited üürnike allüürnikust ei vasta samuti tõele, sest tegemist on omanikule lähedase inimesega."
