Uuringus selgus üllatav tõde: viis ootamatut müüti laenamise kohta, mis ei pea eestlaste puhul paika
1. „Minul küll laenu pole“ – VALE
Uuringufirma Kantar Emori poolt läbi viidud finantskäitumise uuringu kohaselt on laenukohustusi 77 protsendil Eestimaa leibkondadest.
69% vastanutest leiab, et kuigi laenamine on ebameeldiv, on see siiski vahel möödapääsmatu.
Iga kümnes Eesti elanik suhtub aga laenuraha kasutamisse vabalt ning leiab, et enda heaolu parandamiseks on laenuraha kasutamine igati õigustatud.
2. Laenu võtavad väikese sissetulekuga inimesed – VALE
Uuringu tulemuste kohaselt teenib 18% vastanutest, kelle hinnangul kuulub laenamine elu normaalse osa juurde, ühe pereliikme kohta kuus vähemalt 1200 eurot netotulu.
Eesti juhtiva lühiajaliste väike- ja tarbimislaenude väljastaja Credit24 partnersuhete juht Janar Kalmus ütles, et see aeg jääb minevikku, mil tarbimislaenu kasutasid inimesed, kel igapäevaste kohustustega toimetulek madala sissetuleku tõttu oli keeruline.
„Harilik laenuvõtja ongi keskmise sissetulekuga inimene, kes vajab lisaraha mõne ettenägematu kulutuse tarbeks, olgu selleks uus jooks suverehve või tasulise eriarsti poole pöördumise vajadus,“ selgitas Kalmus.
„Võrreldes mõne aastat taguse ajaga, kasutatakse laenuraha täna üha enam ka reisimiseks,“ lisas ta.
3. Laenu eelistavad töötud – VALE
Uuringust nähtub, et keskmisest enam pooldavad laenu võtmist elujärje parandamiseks just ettevõtlikud inimesed. Julgemalt võtavad uusi laenukohustusi need pered, kelle majanduslik olukord on võrreldes varasemaga paremaks muutunud.
„Laenuandjate poolt läbi viidav taustauuring muudab laenu andmise püsiva sissetulekuta inimese jaoks väga keeruliseks,“ selgitas Kalmus.
„Laenu andmise eelduseks on eelneva info põhjalt saadud teadmine, et inimene suudab oma kohustuse tasuda,“ lisas ta. Kalmuse sõnul on igasugune kohustus töötu inimese jaoks suur lisakulu.
4. Laenamise vastu on tallinlased – ÕIGE. Laenamise poolt pealinnast väljaspool elavad inimesed – VALE
Kantar Emori tulemused näitavad, et laenamiseta proovivad enam hakkama saada Virumaa ja Tartu–Lõuna-Eesti piirkonna elanikud.
Tallinna inimestest on 83% seda meelt, et laenamine on mõnikord toimetulekuks möödapääsmatu. Samas on aga maapiirkondade elanikud jällegi agaramad järelmaksu kasutajad.
5. Laenamist eelistavad eelkõige noored, kes tahavad elujärge kiiresti parandada – VALE
Finantsseire toob välja, et hoiakult on laenuraha kasutamise vastu keskmisest enam just nooremad inimesed (18–24 a), kes ei taha olla tulevikus pankadest suures sõltuvuses.
Kalmus ütleb, et nemadki näevad, kuidas noored on võrreldes pereelu elavate inimestega oluliselt tagasihoidlikumad lisaraha kasutajad. „Noorte eelistus on elada muretut elu, millel üheks lahutamatuks osaks on otsustusvabadus kasvõi selles osas, et homme reisile sõita,“ kirjeldas ta.
