Esimese aprilliga kehtima hakanud kõrgemad kütuse biolisandi protsendi määrade tõstmise taga on eesmärk vähendada süsinikdioksiidi emissiooni mahtu, mis tekib fossiilkütuste põlemisel.

Etanooli mõju kütuse hinnale

"Kuigi osade kütusemüüjate hinnangul bioetanooli lisamine kütuse hinnale mõju ei avalda, see minu arvutuste kohaselt päris nii pole," sõnas Alexela juhatuse liige Alan Vaht.

Etanooli mõju bensiini hinnale on Vahti sõnul praeguste hindade (1,379 eurot liitri kohta - toim.) ja dollari kursi (1,1195 - toim.) 2,0 senti.

"Ei tohiks ära unustada, et juurde tuleks arvestada ka bioetanooli enda hind, mis kindlasti ise juba lisandiga kütuse hinda mõjutab," sõnas Vaht.

Kütusekulu erinevus

Teine asi, mis Vahti sõnul tarbija rahakotti mõjutab, on etanooli ja bensiini kütteväärtuse erinevus. Esimeseks faktoriks on etanooli ja bensiini erinev kütteväärtus, etanooli kütteväärtus on 21 ja bensiinil 32 megadžauli.

Praegu kehtib seaduse järgi kohustus lisada kütusele biolisandit 6,4 protsenti. Sellest tuleb arvutuslikult Vahti sõnul lisada 5,9 protsenti I generatsiooni biolisandit ning 0,5 protsenti (mida arvestakse kahekordsena) II generatsiooni biolisandit.

5,9% I generatsiooni lisandit +0,5% II generatsiooni lisandit = kohustuslik biolisandi hulk 6,4%.

Selleks, et protsentidest kütusekulu saada, tuleb teisendada need liitriteks.

Ümberarvutatult koosneb 1 liiter (6,4-protsendilise biolisandiga) bensiini:

0,087 liitrist I generatsiooni biolisandist + 0,04 liitrist II generatsiooni biolisandist + 0,909 liitrist bensiinist

Kütusekulu

0,087 (I gen) * 21 (etanooli kütteväärtus) = 1,83 megadžauli

0,004 (II gen) * 21 (etanooli kütteväärtus) = 0,08 megadžauli

0,909 (bensiin) * 32 (bensiini kütteväärtus) = 29,09 megadžauli

Kokku eelnevate arvutuste põhjal tuleb kütteväärtuseks kokku 31 megadžauli, mis on ühe ühiku võrra vajalikust kütteväärtusest (bensiini kütteväärtus - 32 megadžauli) madalam.

Kütteväärtuse languseks tuleb 3,12 protsenti.

Kui palju biokütus kallim on?

"Kui eeldada, et 100 kilomeetri läbimiseks kulub tavalise biolisandita kütuse puhul 10 liitrit bensiini, siis biolisandiga kütust kulub 10, 312 liitrit kütust saja liitri kohta," rääkis Vaht.

Praeguse kütuse hinna juures kuluks teoreetilise 100 kilomeetri läbimiseks (kui sellele kulub vastavalt 10 liitrit kütust ja 10,312 liitrit biolisandiga kütust) vastavalt 13,79 eurot tavalise bensiini puhul liitri kohta ja 14,22 eurot biolisandiga bensiini liitri kohta.

Liitri kohta tuleb hinnavahe praeguse tavalise bensiin 95 puhul võrreldes biolisandiga kütusega kokku 4,3 senti tänu sellele, et kütust kulub rohkem.

Suurem eesmärk

Biolisandi lisamine kütustele ei ole tehtud kohustuslikuks seetõttu, et muuta kütus tarbija jaoks pelgalt kallimaks. Vaht rõhutas, et need hinnad on see hind, mida peame maksma, et säästa oma loodust. "Praegune poliitika on pärit 2000. aastast, mis ei hoia ära kliima soojenemist. Samuti ei vähenda CO2 emissiooni diiselautode vähendamine," rääkis ta.

"Selleks, et seatud eesmärke saavutada tuleks minna üle 0 ja madala emissiooniga autodele. Praegune transport moodustab 25 protsenti kogu Euroopa CO2 emissioonist," lisas Vaht.