Kokku kuulub Eggo kaubamärgial mune müüva DAVA Foods Estonia munatootmisesse kuus farmi, mis on üksteisest eraldatud. Tootmises on kasutusel lisaks riiklikule proovide kogumisele täiendavad ranged bio-ohutuse nõuded.

Salmonella bakteri jõudmine munadeni võib võtta aega mitu nädalat, mistõttu aitas range kontroll tuvastada selle enne munade nakatumist. Ka täiendavad kontrolli tulemused munadest osutusid negatiivseks.

Seetõttu ei pea tarbijad muretsema, sest farmist, kus bakter avastati, pole pärast proovi võtmist mune välja saadetud ega turustatud. Lisaks on täiendavalt võetud proovid kõikidest DAVA Foods Estonia farmidest, munadelt, kanade väljaheitest, sorteerimis- ja pakkimisseadmetelt negatiivsed ehk salmonella bakteri vabad.

DAVA Foods Estonia juhatuse esimees Vladimir Sapožnini sõnul on täna peamine tarbijate ohutus ning selleks tehakse väga operatiivset koostööd Veterinaar- ja Toiduametiga. „Oleme nendega pidevas suhtluses, et selgitada välja võimalik salmonelloosi tekkepõhjus,“ ütles Sapožnin.

“Õnneks tuvastati nakkus ühest farmist. Kõik meie farmid on eraldi tootmisüksused ning munad ladustatakse eraldi. Farmist, kust salmonella-bakter avastati, koguti munad kokku ning müüki ei ole neid pärast proovi võtmist jõudnud,” ütles Sapožnin.

Küsimusele, kui tavalised või erakordsed sellised leiud on vastas Sapožnin, et nende farmis ei ole viimastel aastatel sellist juhtumit olnud. "Eestis on olnud viimasel ajal salmonella osas vaikne. Salmonellat on üle 2300 tüve, millest 5 on inimesele ohtlikud. Kõik need ringlevad, aga õnneks ei ole salmonellal jalgu ega tiibu. Ehk siis bakterid liiguvad, kas söödaga, inimesega, transpordivahediga või muul taolisel moel," rääkis Sapožnin.

Ohutusnõuded karmid

"Meie bioohutus on aga väga kõrgel tasemel, kuna me kuulume Taani kontserni, kus on kõrgemad ohutusnõuded, kui näiteks Euroopa Liit ette on näinud. Lisaks praeguseni kehtinud ohutusnõuetele karmistame me selle järel neid veelgi. Enne bakteri leidmist võtsime proove igast farmist kord kuus," kinnitas Sapožnin.

Farmist, kust bakter leiti, võetakse Sapožnini sõnul proove iga nädal seni, kuni on selge, et see on ohutu. "Edaspidi hakkame tarbijaohutuse tagamiseks kõikidest farmidest võtma proove iga kahe nädala tagant," lisas ta.

Selles farmis elanud kanad, kust bakter leiti, on Saposžnini sõnul juba utiliseeritud. "Nende liha töödeldakse selliselt, et see ei ole ohtlik. See läheb Poola, kus arvatavasti toodetakse sellest näiteks koeratoitu või muud sellist, aga inimese söögiks sealt midagi ei lähe," täpsustas ta.

DAVA Foods Estonia tööstuse munadele tehti regulaarselt kord kuus salmonella-analüüs. Viimati võetud munaproov 12. märtsil oli negatiivne ja salmonella bakterit ei tuvastatud.

Amet: tarbijale ohtu ei ole

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor asetäitja Olev Kalda kinnitas, et Dava Foods Estonia AS võttis enesekontrolli käigus 19. märtsil proovi, millest avastati Salmonella bakter.

"Nakatunud lindlale kehtestati Veterinaar- ja Toiduameti poolt kohe mitmed piirangud, muu hulgas keelati lindlasse juurde tuua ja välja viia uusi linde ning mune. Ettevõte oli teadlik, kuidas sellistes olukordades käituda ja tegi ametiga igakülgset koostööd, võttes kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tekkinud olukorda lahendada," selgitas Kalda.

Bakteri tüvi saadeti Kalda sõnul serotüpiseerimiseks Tartu Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse. "Sealt eelmisel nädalal saadud vastus näitas, et tegemist on Salmonella Infantisega, mis võib põhjustada bakteriaalset toidumürgitust. Tänu ettevõtte poolt kasutusele võetud rangetele kontrollimeetmetele nakatunud tooted tarbijateni ei jõudnud," lisas ta.

"Nakatunud lindla munakanad reeglina tapetakse ja lindudelt pärinev liha kuumtöödeldakse viisil, mis tagab Salmonella hävimise. Pärast nakatunud lindude tapmisele saatmist eemaldatakse lindlast sõnnik, lindla puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse. Lindla inventar, abiruumid ja veovahendid pestakse ja desinfitseeritakse," kirjeldas Kalda meetmeid, mida bakteri leidmise puhkudel rakendatakse.