Marje Josing: majanduskliima on jõudnud langustrendi
Eesti majanduse olukord on olnud seitse kvartalit järjest hea ning selle aasta esimestel kuudel positiivsed arengud jätkusid, kuid aeglasemas tempos, selgus konjunktuurinstituudi uuringust. Samas usuvad eksperdid, et majanduse olukord edaspidi halveneb.
Nii usub 53% konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertidest, et poole aasta pärast on majanduse olukord natuke halvem kui täna.
Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing tõdes, et Eesti majanduse vedavaks jõuks on eksport, oma toodangust peame ekspordiks müüma 79-80%. Oleme nii väike riik ning sõltuvuses kogu maailma, eriti meie kaubanduspartnerite käekäigust. Nii peamegi oma ootustes lähtuma sellest, et maailmamajandus jahtub. „Meie kõikide oluliste partnerite majanduskliima on liikunud langustrendi,“ ütles Josing, lisades, et meil on olukord praegu parem kui rahuldav, kuid ootused on langenud negatiivsele poolele.
Eratarbimise olukord püsib ekspertide ootuste kohaselt hea. Investeeringute osas oodatakse aga langust.
Suurimate probleemidena tuuakse jätkuvalt väljaoskustööliste puudus ja vähene innovatsioon. Samuti tõid eksperdid välja vähese usalduse valitsuse majanduspoliitika suhtes.
Majandususaldusindeks, kuhu koondatakse ettevõtjate arvamused, on samuti Euroopa Liidus langenud. Indeks on kiiresti langenud meie suurima ekspordipartneri juures Soomes ning langustrendis on see ka Rootsis. Ka Leedus, mis Josingu sõnul näitas vahepeal majanduse paipoisi arengut, on nüüd jahtumine.
Eestis on seis Josingu sõnul praegu pikaajalisest keskmisest parem. Alla pikaajalise keskmise taseme oleme langenud kahes valdkonnas: tööstuses ning teeninduses.
Ehitusettevõtete portfellid ei ole veel buumiaja tasemele jõudnud, kuid seis on üsna hea: keskmiselt on ehitusfirmadel portfellis tööd 4,7 kuuks.
Hindade osas võiks tema sõnul rahunemist näha ehituses. Viimasel paaril aastal on hinnad kõvasti tõusnud ning nüüd tunnistavad ehitusettevõtjad, et hinda on raske tõsta.
Hindade suurim mõjutaja on kütuse maailmaturu hind, mis viimasel paaril nädalal on kiiresti tõusnud. Maailmaturu kütuse hinda me kuidagi mõjutada ei saa ning Josingu sõnul on meie ainus kütusehinna mõjutamise vahend aktsiisid.
„See on valitsusele aruteluks, kas transpordisektori toetuseks oleks tarvis kütuse aktsiisidega midagi ette võtta,“ lausus Josing.
Inimeste ootused optimistlikud
Josingu sõnul on perede hinnang oma majandusolukorra muutumisele veidi paranenud. See on tema sõnul ka põhjendatud, sest vaadates sissetulekute tõusu, madalat töötuse taset ning maksumuudatusi, mis soosisid madalapalgalisi, on inimestel tööturul suhtelisel lihtsam.
Paranenud on ka inimeste säästmisvõime. Aastaid oli Josingu sõnul Eestis olukord, kus suurim elanikkonnagrupp olid need, kes tulid omadega ots-otsaga kokku. Nüüd on positiivne areng see, et inimesi, kes suudavad natuke palgast kõrvale panna , on 50% eh natuke rohkem kui ots-otsaga kokku tulijaid.
Murekoht on Josingu sõnul aga see, et vaesemate elanike hulgas on 78% neid, kes tulevad ots-otsaga kokku ning sääste neil ei ole. Josing tõi välja, et pidevalt räägitakse säästude kasvust ning vaadatakse pangahoiuste üha kasvavat mahtu, samas nendesse numbritesse sisse vaatamata. „Tegelikult tuleks vaadata, kui suur on see elanikkonna grupp, kes suudavad säästa,“ lausus Josing. Seda tuleks silmas pidada ka teise samba vabatahtlikuks muutmisest rääkides.
„Kui poleks kohustuslikku säästmist, siis madalama sissetuleku puhul seda ise tegema ei hakata ning tarbimisse läheks ka pensionisambast saadav raha,“ ütles Josing. „Poliitikud peaksid ette mõtlema ikka vähemalt 5-10 aastat,“ lausus ta.
