Visa alandab valitsuse survel Venemaa mikroettevõtete kaardimaksetasusid
Soodustust pakutakse alates tänavuse aasta 9. juulist kaardimaksesüsteemiga esmakordselt liituvatele mikroettevõtetele, mille aastakäive on väiksem kui ligi 140 000 eurot ehk 10 miljonit rubla.
Visa poolset ettepanekut kaardimaksetasude alandamiseks kinnitasid RBK-le pank Otkrõtie, Raiffeisen Bank, Promsvjazbank ja Russki Standart. Kaardimaksete tasu on praegu 1,5-25 protsenti tehingult.
Visa sooduspakkumise sihtgrupiks on kettidesse mitte kuuluvad väikesed kauplused, või näiteks internetikauplused, kus omanik täidab ise kõiki ettevõtte toimimiseks vajalikke ülesandeid.
Samasse kategooriasse kuuluvad kingsepad, rõivaste parandajad, kaubakioskid, kelle jaoks seni on olnud sularahamaksed ainukeseks kättesaadavaks maksevahendiks.
Eksperdid jäävad vastuse võlgu, kui palju firmasid võiks nüüd kaardimaksega ühineda. Venemaa majandusarengu ministri asetäitja Vadim Živulin väitis mullu oktoobris, et väikseste ja keskmiste ettevõtete arv küünib 6 miljonini, millest suur osa on mikroettevõtted.
Kaardimaksetasude üle peetav vaidlus läks Venemaal mullu nii kõvasti keema, et jõudis valitsuse tasemele. Venemaa Pank saatis mullu kevadel valitsusele ettepanekud kaardimaksete tasude alandamiseks ennekõike nn sotsiaalse tähendusega ostudeks ja suurteks ostudeks. Seejärel asus kaubandusministeerium seisukohale, et kaardimaksetasusid tuleb alandada just väikeettevõtjatele kaubanduse, teeninduse ja toitlustamise valdkonnas.
Kuid Rahvusliku Maksenõukogu juhi Alma Obajeva hinnangul ei motiveeri isegi 1protsendiline tasu paljusid väikekommersante kaardimaksesüsteemiga ühinema. Nimelt ei saa Visa kontrollida kaarte väljastavate pankade poolt kehtestatavaid maksetasusid, mis võivad vabalt tõusta nn turu tasemele ehk siis 2 protsendini. „See pole väikestele kauplustele kasulik,” lausus Obajeva.
Venemaa pangad ei ole kuigi tarmukad väikestesse äridesse makseterminalide paigaldamisel, sest nende väitel ei tasu see ennast väikese käibe tõttu ära. Võib juhtuda, et maksesüsteeme pakkuvad pangad kehtestavad ikkagi oma klientidele mitte soodustariifiga vaid tavapärase 2protsendilise tehingutasu. Samuti kaheldakse pankade võimes kontrollida, kas soodustariifi taotlev ettevõte ka tegelikult vastab selle saamiseks ette nähtud tingimustele.
