Ekspert: kütuse hinnad võivad taas kerkida üle 1,40 euro liitri kohta. Loe, miks kütusemüüjad seni tagasi hoidnud on

Kuigi kütuse hinnad on tarbija jaoks tanklates aasta algusest järk-järgult tõusnud, on neid tiheda konkurentsi olukorras hoitud siiski madalamal kui maailmaturu hind, kuna kütusemüüjad ei ole valmis ületama 1,40 eurost psühholoogilist piiri, mille all kütuse hinda hoitud on.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles, et tarbijad peaksid olema õnnelikud kohaliku konkurentsi üle kütuseturul.

"Kui aga vaadata hinda, kuhu esmaspäeval kütuse hinnad tõusid, siis on tegemist selge psühholoogilise barjääriga. Ei ole julgust üle 1,40 euro minna, mis on kindlasti tarbijale seni positiivne uudis," sõnas Vaht.

"Üsna suur risk on, et hinnad võivad tänastelt tasemetelt tõusta veel. Lihtsalt küsimus on, millal kellelgi kannatus katkeb, et minnakse taas üle 1.40 euro," ütles Vaht ja lisas, et hinnamuutusi selgelt ette prognoosida on paraku keeruline.

Eesti müüdud kütusehinna rekord jääb 2012. aasta kevadesse, kui bensiin 95 maksis 1,459 eurot liiter ja diisel 1,439 eurot liiter. Esmaspäeval tegi kütuse hind tanklates selleaastase rekordi, kui tõusis 1,399 euroni liitrist bensiin 95 ja 1,359 euroni liitrist diiselkütuse eest.

Konkurents moonutab hinda

Vahti sõnul tõusid hinnad eelmisel nädalal viie sendi võrra, millele tuli lisa veel selle nädala alguses. "Kokku on meie tanklates hinnad tõusnud seitse senti, aga viimase kuu jooksul on maailmaturu hinnad tõusnud 12 senti, mis tähendab, et hindasid on hoitud siiski kohaliku konkurentsi tõttu madalamal," rääkis ta.

"Hea näide ja tõestus sellest, kuidas Eesti turul valitseb superkonkurents, on nädalavahetuse kütusehinnad Rakveres. Seal müüdi reaalselt bensiini 6 senti alla sisseostuhinna, mis on erakordne ja näitab, milleks on tanklaketid konkurentsiolukorras võimelised," tõi Vaht näiteks.

"Negatiivne efekt on see, kui ühel hetkel müüjate kannatus katkeb ja hindu korrigeeritakse tugevalt ülespoole. Siis kõikumise amplituudid on erakordselt suured," rääkis Vaht. Ta lisas, et näiteks eelmise nädala esmaspäeva tõus oli võrreldes nädalavahetusega ligi 10 senti.

Probleem on Vahti sõnul sellest, et hinnakõikumised ei peegelda turuhinna liikumist. Kui näiteks nädalavahetuseks muudetakse hind soodsamaks ja nädala alguses korrigeeritakse neid tugevalt ülespoole, siis tekitab see segadust.

"Samuti võib kokku juhtuda hüpoteetiline olukord, kus maailmaturul hakkavad hinnad hoopis langema, mida meedias kajastatakse ja samal ajal esmaspäeval toimub nädalavahetuse soodustuste korrigeerimine hinnatõusu näol, siis ei lähe need kokku," spekuleeris Vaht.