Seadmed on pidevalt töös ja ei vaja kasutaja tähelepanu, seega on üliõpilased leidnud endale passiivse tulu allika. Mõned rahastavad sellega uute õpikute ostu, teised on suutelised teenitud valuutade eest terve õppemaksu ära tasuma. Tehtud uuringus tuvastati, et ülikoolid on kaevandamisega tegelevate suurfirmade järel kaevandusmahu poolest teisel kohal. Linnakutes asub 22% maailma kaevandusseadmetest.

Professionaalsed seadmed toodavad kuumust ja teevad lärmi, seega muutuks ühiselamu tuba üsna kähku talumatult palavaks või tekitaks huvi sealt tuleva heli vastu. Seepärast arvatakse, et enamik õpilasi kasutab kaevandamiseks enda isiklikku arvutit. See võimaldab mõnel juhul küll teenida vähem kui 1 euro päevas, aga kui kulud katab keegi teine on tegemist tasuta rahaga.

Üks uuringus osalenud üliõpilastest, kellele konfidentsiaalsuse huvides pandi nimeks “Tom”, ütles, et tal õnnestus kohalike töötajatega sõbraks saada. Nad veendusid, et tema korrusel oleks piisavalt õhutust, et ta saaks seal oma seadmeid töös hoida. Samuti aitas see külmematel kuudel jaheda toa soojaks kütta.

Kuna viimase aasta jooksul on krüptovaluutade hinnad palju langenud, on tegelikult elektrikulu palju suurem kui omandatava krüptoraha väärtus. Paraku ei saa elektrit tasuta ning keegi peab selle eest maksma. Samal ajal, kui ülikool või majutusasutus katab palju kõrgemaid elektrikulusid, on üliõpilasel ülikooliaastate jooksul võimalik kõrvale panna väga arvestatav rahasumma.