Ajutiselt peatatud 5G sageduslubade konkurss sai kohtult täispiduri
Möödunud kuul 5G sageduslubade konkursi ajutiselt peatanud Tallinna Ringkonnakohus otsustas nüüd konkursi lõplikult seisma panna, kuniks kriitika alla sattunud konkursi küsimus kohtutes lõpuni vaieldakse, teatas Levikom.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhimõtteliselt välistatud, et sageduslubade jaotamine kolmeks piirab põhjendamatult konkurentsi. “Ettevõtlusvabadusega tagatakse ühest küljest igaühe õigus tegeleda ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest või müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel,” kirjutab kohus riigikohtu praktikale viidates.
5G sageduslubade konkursi kohtus vaidlustanud Levikomi peamine etteheide riigile seisnebki konkurentsi mahasurumises ning uue põlvkonna võrgu ehk nn asjade interneti sagedusala väljajagamises ainult mobiilsideoperaatoritele.
Levikomi tegevjuhi Peep Põldsammi sõnul andis konkursi korraldajatele alguses lootust see, et kohus peatas konkursi esmalt ainult sellepärast, et polnud jõudnud teemasse süveneda. “Nüüd on selgemast selgem, et kiirkorras ja laisalt uue põlvkonna võrgu väljajagamine kitsalt senistele mobiilsideoperaatoritele on viga. Kohus ütleb kenasti, et ilma konkursi sisulise analüüsita ei saa enam teistest turuosalistest üle sõita ning asi suunati menetlemiseks tagasi halduskohtusse,” lisas Põldsamm. “Seni kuni vaidlus läbi pole, ei saa ka konkursiga edasi minna.”
Levikomi juht meenutab, et 5G olemus on selliste teenuste pakkumine nagu näiteks asjade internet, tööstusrobotid, isesõitvad autod ja kaugmeditsiin, mille puhul on kõige olulisem võrgu reaktsioonikiirus ja sidekindlus. “Eksivad need, kes arvavad, et 5G on taaskord üks nutitelefonide asi ja seega kuulub automaatselt mobiilsideoperaatoritele,” lisas Põldsamm.
“Nelja või enama loa väljastamine on 5G standardiga kooskõlas ja ei takistaks ühelgi mobiilioperaatoril ka kiirema interneti pakkumist, kuigi see ei ole 5G tehnoloogia peamine mõte. 5G standardi kohaselt on minimaalne sagedusvahemik 10 MHz ja maksimaalne 100 Mhz, Eestis prooviti peatatud konkursiga välja jagada aga 130 MHz suuruseid tükke. Samas on suurtes Euroopa riikides suurtele telekomidele välja antud 50 või 80 MHz suuruseid sagedusvahemikke ja probleemi pole,” selgitas Põldsamm, kelle sõnul ei õigusta 130 MHz kaupa sageduste jagamist ei teiste riikide praktika ega 5G standard.
5G sageduslubade konkursi eesmärk peaks eelkõige olema see, et 5G teenused muutuksid Eestis võimalikult kiiresti kättesaadavaks,” rääkis Põldsamm. “Konkursi kunstlik piiramine kolme sagedusloaga oleks sisuliselt turulukk ja konkurentsi jõuga lämmatamine.”
Põldsammi sõnul peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele. “Konkurentsi huvides peaks olema igati tervitatav, et kõik soovijad saaksid 5G teenuseid arendada ja panustada Eesti majanduse arengusse. On endiselt arusaamatu, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ekslikult väidab, et kolme loa andmine on ainus võimalik lahendus,” lisas Põldsamm.
