Ebakindlus maailmamajanduse kasvu väljavaate suhtes püsib
Euroopa ja USA tööstuse näitajad eelmisel aastal nõrgenesid ning sama trend jätkus ka selle aasta alguses. Maailmakaubanduse mahtusid mõjutab endiselt USA ja Hiina vaheline kaubanduskonflikt. Nende kahe riigi majanduskasv võtab sel aastal hoogu maha. Globaalne tööstuse tootmismahu aeglustumine on mõjutanud euroala majandust, kuid sektoriti ja riigiti erinevalt. Ka euroala majanduskasv aeglustub.

Samal ajal näitab teenuste sektor head arengut ning tööturunäitajad püsivad tugevad. Poliitilised pinged ohustavad aga endiselt euroala majanduse lähiaastate kasvu väljavaadet. Ühtlasi püsib risk, et USA võib kehtestada imporditariifid, mis tähendaks tõsiseid tagajärgi Euroopa autotööstuse jaoks. Euroopa Parlamendi valimised ei ole Swedbanki hinnangul majanduskasvule lähiajal oluliseks riskiks. Nõrgema euroala majanduskasvu tõttu peaks Euroopa Keskpank Swedbanki hinnangul baasintressimäära esimest korda kergitama varem oodatust hiljem - alles 2021. aasta esimeses kvartalis. Seega jääb madalate intressimäärade keskkond lähiajal püsima.

Eesti majanduse tasakaalu halvendavad riskid on suurenenud
Kuigi Eesti majanduskasv möödunud aastal aeglustus, oli see jätkuvalt tugev. Kasv kiirenes aasta lõpu suunas ning ka käesoleva aasta alguses on tööstustoodang ja kaupade eksport veel korraliku kasvuga olnud. Paraku ei ole see kasv laiapõhjaline. Tööstusettevõtete tootmismahtude ja ekspordi kasvu ootused on nõrgenenud. Möödunud kahel aastal majanduskasvu enim panustanud ehituse kasv peaks sel aastal aeglustuma. Keskpikas ettevaates annaksid plaanitud suured taristuehitused sellele sektorile küll taas tugeva kasvutõuke, kuid tööjõupuudus võib tööjõuturul veelgi pingeid suurendada.

Swedbanki prognoosi baasstsenaariumi järgi aeglustub Eesti majanduskasv sel aastal kolme ning järgmisel aastal 2,7 protsendini. Pank ei ole oma jaanuaris avaldatud majanduskasvu prognoosi kahe eesoleva aasta kohta muutnud. Eesti majandus on praegu heas tasakaalus, tugev ja vastupidav. Kuna võimaliku valitsuskoalitsiooni kokkulepe avaldati pärast majandusprognoosi valmimist, siis ei ole me sellega veel arvestanud. Küll aga arvestab pank sellest leppest tulenevate võimalike riskidega makromajanduse tasakaalule.

Pingeline tööturg hoiab palga- ja tarbimiskulutuste kasvu kiirena
Enamike Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv peaks sel aastal aeglustuma, mis tähendab nõrgemat välisnõudlust ning see võib omakorda pidurada Eesti ekspordikasvu. Seevastu, sisenõudlus – tarbimiskulutused ja investeeringud – püsib sel aastal tugev. Pingeline tööjõuturg ja jätkuvalt suur tööjõupuudus hoiavad palgakasvu kiirena. Tööjõupuudus on küll jätkuvalt väga suur, kuid selle kasv on stabiliseerunud. Swedbanki hinnangul aeglustub palgakasv sel aastal vaid tagasihoidlikult ning peaks jääma 6,5-7% lähedale. Inflatsiooni ja maksudega kohandatud palgakasvu pidurdumine võtab eratatarbimisel küll hoogu maha, kuid tarbijate suurenenud kindlustunne hoiab selle kasvu tugeva 4% lähedal.

Hinnakasv aeglustub
Tarbijahindade kasv, mis eelmisel kahel aastal püsis üle kolme protsendi ja oli Euroopa Liidu üks kiiremaid, peaks Swedbanki analüütikute hinnangul sel aastal aeglustuma 2,4 protsendini. Hinnakasvu aeglustumise taga on peamiselt alkohoolsete jookide, eluasemega ning transpordiga seotud hindade aeglasem kasv. Kiire palgakasv suurendab aga nõudlust ning hoiab paljude teenuste hinnakasvu kiirena.

Hinnapõhine konkurentsivõime võib veelgi halveneda
Tööjõukulud kasvavad kogumajanduses tööjõu tootlikkusest jätkuvalt kiiremini ning kogumajanduse hinnapõhine konkurentsivõime on halvenenud nii koduturul kui ka vastu enamikke meie suuremaid kaubanduspartnereid. Nõrgem välisnõudlus ja hinnakasvu pidurdumine aeglustavad sel aastal ettevõtete käibekasvu ning liigkõrgete tööjõukulude tõttu ettevõtete konkurentsivõime halvenemine tõenäoliselt jätkub, märgib Swedbank. Positiivne on panga sõnul see, et ettevõtted on üha enam investeerinud tootlikkuse tõstmisse.