Briti advokaadibüroo partner: meie büroo võiks olla Eestis oluliselt suurem, kui oleks keda palgata
Õigusteenuste äri kõige olulisema probleemina toob esimest korda Eestit külastanud globaalse, 34 riigis tegutseva advokaadibüroo juhtivpartner Gray välja asjaolu, et kliendid tahavad saada üha põhjalikumat ning mahukamat teenust, kuid soovivad selle eest üha vähem maksta.
Eversheds Sutherland on Eestis olnud peaaegu 10 aastat. Gray sõnul on siinsed partnerid väga kogenud ning ka globaalsel tasandil seotud, mistõttu on siin väga kerge firma asju arutada, sest inimesed on asjadega kursis.
Olete olnud rahvusvahelises äris juba pikka aega. Teie ettevõte on esindatud enam kui 30 maailma riigis. Kuidas kultuuriliste erinevustega hakkama saate?
Olen osalenud meie äri arendamisel Aasias, Saudi- Araabias, Saksamaal ning Ameerikas. See tähendab tõesti palju erinevaid kultuure. Kliendid ootavad meilt ühtset teenust kõikides riikides. Suured globlaalsed firmad näiteks Avis või Hilton Hotels, mis tegutsevad paljudes riikides, soovivad igal pool järjepidevat sisukat õigusteenust. Meie püüame selle poole, et meie juristid ja advokaadid töötaksid ühesuguste standardite järele. Samas, elu ja töö Saksamaal on väga erinev Saudi Araabia omast. Peame töötama selle nimel, et mõista kultuuri ja riikide erinevusi, ajalugu ja dünaamikat ning julgustama meie töötajaid koostööle. Samuti peame erinevaid kultuure kaitsma, sest maailm on loodud erinevatest kultuuridest, pead neid mõistma ja austama. Seetõttu on mu töö väga huvitav.
Kuidas suudate nii erinevate kultuuridega luua ühtset organisatsioonikultuuri?
Sellele aitavad kaasa standardid, mille järgi me endale inimesi palkame, kuidas me neid koolitame ja arendame. Meil on palju piiriüleseid koolitusi, kus erinevate riikide noored juristid kogunevad. Meil on ühised süsteemid, infotehnoloogia, mis aitab kolleegidel erinevates riikides sarnaselt tööd teha, bränding. See aitab inimestel tunda end ühtse organisatsiooni osana, kuigi nad on erinevates riikides.
Mis on selles kõige raskem ülesanne?
Üks suurim väljakutse on see, et advokaatide tööelu on pingeline, kiire ja aeganõudev, mistõttu aja leidmine organisatsioonikultuuriga seotud koolitusteks on keeruline. Advokaatidel on liiga kiire, et koolitusteks või organisatsiooni väärtuste peale mõtlemiseks aega leida. On väga oluline, et mehitame oma bürood nii, et saaksime neile selleks aega anda. Teine probleem on, et eriti vanemad advokaadid tahavad tegeleda õigusteenustega, põhimõtteliselt istuda nina paberites. Meie aga tahame, et nad lisaks sellele tõstaksid pea üles ja vaataksid ka maailma. Mis on seal sellist, mis on nende jaoks oluline. Pean looma ühendusi, mis oleksid siinsete inimeste jaoks olulised.
Märkisite koostööd. Kas kasutate ka rotatsioonisüsteeme?
Meil on noortele advokaatidele programm, millega nad saavad liikuda erinevatesse riikidesse. Eelmisel aastal oli meil 24 advokaati Euroopast USAs, et nad õpiksid oma sealseid kolleege tundma. Euroopas liigutasime 25 advokaati Itaaliast Rootsi, Saksmaalt Londonisse jne , et nad näeksid kuidas erinevates riikides töötada ning aidata neil suhteid luua, mida nad saavad hiljem kasutada, kui töötavad erinevate suurklientidega, kes näevad meie ettevõtet kui ühte suurt firmat ega mõtle sellele, et Tallinn on Riiast erinev.
Kui olin ise noor advokaat, siis 23-aastselt saadeti mind Tokyosse ning 27-aastaselt Hongkongi. See muutis mind ja mu maailmatunnetust. Olin Suurbritannias kasvanud nagu silmaklappidega ja äkki avastasin, et maailm on palju suurem. See oli väga kasulik kogemus. Püüame seda võimalust pakkuda ka meie advokaatidele. Ja neile see meeldib, on põnev avastada New Yorki, Londonit või Singapuri.
Riikide õigussüsteemid ja seadused on erinevad. Kui palju reaalset tööd roteerumisel üldse on võimalik teha?
See on riikides erinev. Kui mina olin noor, oli see väga keeruline. Õigusteenuste globaliseerumist ei olnud toimunud. Olin Inglise õigust õppinud ning sain tegutseda ainult sellega. Nüüd on ettevõtete ja pankade tegevus globaliseerunud ning nad otsivad nõuandeid, mis ei pruugi olla ainult puhas tehniline osa õigusteenusest, vaid äriga seotud nõuanded. See lubab meie advokaatidel praegu olla paindlikumad kui see minu noorusajal võimalik oli.
Teeme advokaadibüroona palju sellist, mis aitab klintidel probleeme lahendada või tehinguid lõpule viia. Tehniline õiguslik pool on ehk 20-25% tööst. Nii et noor inimene teises riigis saab siiski aidata teenust pakkuda, kuigi ta ei pruugi olla selles riigis töötamiseks kvalifitseeritud. Mõned riigid on selle keelanud, kuid selliseid riike on järjest vähem.
Kas praegu on hea aeg õigusteenuste äriks?
Paljud ettevõtted püüavad oma tegevuse rahvusvaheliseks muuta. Isegi väikeettevõtted tahavad välismaal äri teha. See annab meiesugustele firmadele hea võimaluse neid aidata ja nõustada. Regulatsioonide suurenemine, eriti finantsteenuste sektoris ja ka mujal loob äriõiguse spetsialistidele uusi võimalusi. Olin eile Lätis ja rääkisime sealsetest uutes seadustest, mis puudutasid rahapesu, sanktsioone, vilepuhujaid. See toob osadele advokaatidele palju tööd. Erinevad riigid on esineval tasemel, kuid see osa ärist kasvab.
Räägime Eestis palju tööjõupuudusest, mis puudutab justkui kõiki valdkondi. Kuidas õigusäris, kas leiate töötajaid kergesti?
See on probleem. On palju õigusteenuste alast tööd ja meil pole piisavalt noori spetsialiste keda palgata. Eestis lisandub igal aastal 60 uut juristi. Advokaadibüroode nõudlus on aga Tallinnas suurem. See tähendab, et ressursid on piiratud. Meie firma võiks siin olla suurem, kui saaksime piisavalt uusi noori juriste palgata.
Kas sama pilt avaneb ka teistes riikides?
Ei. Mõnes riigis on raske. Läti on hea näide. Samuti on üsna raske noori juriste palgata ka Saksamaal, sest majandus kasvab. Teistes riikides, näiteks Suurbritannias, Prantsusmaal ja Lähis-Ida riikides ei ole see probleem. Ülikoolid valmistavad ette palju uusi juriste.
Mis on õigusteenuste äri suurim probleem, takistus, väljakutse?
Kliendid tahavad üha rohkem teenust järjest väiksema raha eest. Nad otsivad pidevalt üha suuremat tootlikkust, kiirust. Sageli on õigusalane töö keeruline ning selle korralikult tegemine aeganõudev. Sageli pole advokaatidel piisavalt aega, et kõiki asjaolusid korralikult läbi uurida. Kliendid leiavad vahel, et õige vastuse saamise eest on raske maksta. Peame kasutama tehnoloogiat, et õiged vastused kiiremini ning kuluefektiivsemalt leida. Hea uudis on, et on uusi tehnoloogiad, tehisintellekti vallas, mis saavad teha osa sellest tööst, mida muidu tegid advokaadid. Näiteks informatsiooni otsimine ja suurtest andmekogudest väikese osa leidmine, dokumenteerimine: see lubab meil klientide soovidele vastu tulla.
Tehisintellekt ei saa ju advokaati asendada?
Ei saa. Aga saab ära teha palju tööd. Kui mina olin noor, siis ärivaidluses tuli lahenduse leidmiseks läbi käia kohutavalt palju materjali. Pidin dokumendid läbi lugema ja märkmed ülemusele andma, et viimane saaks neid analüüsida. Suurte vaidluste puhul võis minusuguseid noori juriste olla viis. Kogu protseduur võttis nädalaid. Nüüd on suurem osa infost elektroonilisel kujul ning arvutiprogramm käib selle läbi ja paneb vanemadvokaadi analüüsiks vajaliku väikese koguse infot kokku kolme minutiga. Varem oleks see viiel juristil võtnud kolm nädalat. See on suur muutus. Aga advokaadid teevad jätkuvalt olulisema ja keerulisema osa nõustamistööst.
Kuidas Berexit teie äri mõjutab?
See on suur väljakutse. Teeme koostööd üle Euroopa, meil on 20 riigis bürood, kes iga päev kolleegidega teistest riikides koostööd teevad. Sõltuvalt sellest, milline Brexit lõpuks tuleb, selgub, kas nad saavad vabalt üle riigipiiri liikuda. See ei ole ainul passi näitamise küsimus, vaid kas nad saavad töötada ELi riigis või mitte. See regulatsioon on veel ebaselge. Segane on ka, mis saab klientidest. Lisaks Brexiti põhjustatud ebastabiilsus, seda eriti Suurbritannias. Paljud meie kliendid ootavad, mis juhtuma hakkab. Meie saame aga raha klientidelt, kes teevad tehinguid. Kui valitseb ebakindlus ja aktiivsus on madal, siis see on ka meie ärile halb. Tuleb tunnistada, et äriringkonnad on olnud paindlikumad kui me arvasime. Firmad jätkavad äritegemist ja nende seisukoht on, et las poliitikud teevad, mida nad peavad tegema, meie läheme eluga edasi.
Kõige hullem oleks meie äri jaoks kokkuleppeta Brexit, sest see looks veel suurema ebakindluse. Tundub, et ainus asi, milles Suurbritannia parlament suudab kokku leppida on see, et leppeta Brexit on kõige halvem asi.
Kas on võimalik, et lõpus ei tulegi mingit Brexiti?
Jah, see võimalus on. Aga selleks on tarvis poliitilise võimu muutust. Üks põhjus, miks Brexit on nii komplitseeritud ja raske, on see, et poliitiline enamus valitsuses on nii väike ja nad tuginevad seaduste heakskiitmisel Iiri poliitikutele. Iiri piiriküsimus on Brexitis oluline asi. On väikseid elemente poliitilise otsuse tegemiseks. Kui opositsioon saaks võimule, oleks see hea võimalus, et Brexitit ei tule. Kui saame pikema ajapikenduse, siis avab see võimaluse teisteks lahendusteks. (Intervjuu toimus kolmapäeval, 10.aprillil-K.K.) Tundub, et Theresa May läbiräägitud tehing ei saa iialgi heakskiitu. Peab juhtuma midagi muud. Nii, et on võimalik, et Brexiti ei tule.
