Kapo paljastas, mismoodi nägi välja Eesti Raudtees aset leidnud korruptsioonijuhtumite loogika
„Majandustegevuses on suurima julgeolekuriskiga valdkondadeks endiselt energia-, transpordi- (sh transiidi-) ning IT-sektor,” märgib kapo värskes aastaraamatus. Seejuures toob amet välja ka konkreetsed juhtumid, mis annavad alust selliseks riskihinnanguks. Üheks on raudtee transiitveod ja Eesti Raudtees hiljuti aset leidnud korruptsioonijuhtumid.
Neist esimest nimetab kapo katseks eksportida Eestisse Venemaa korruptiivseid äritavasid, mis on seda ohtlikumad, et tulevad „imperialistlike ambitsioonidega naaberriigist, kus majandus on allutatud valitseva administratsiooni poliitilistele ja erahuvidele”. Veelgi suurem on oht aga siis, kui Venemaalt lähtuv korruptsioon tungib Eesti kriitilise taristu juhtimisse, rõhutab uurimisasutus.
Eesti Raudtee juhatuse liikme ligi 172 000-eurone altkäemaks
15. detsembril 2017 pidas kaitsepolitsei kinni AS Eesti Raudtee juhatuse liikme – liiklusdirektori Sergei Fedorenko kahtlustatuna altkäemaksu saamises ASi Vopak E.O.S. tütarettevõtte AS E.R.S. juhatuse liikmelt Sergei Balõbinilt.
Ühtlasi vahendas Fedorenko ka kõnealuse altkäemaksu Venemaa Raudtee (edaspidi RŽD) ametnikule Anatoli Krasnotšjokile. Sergei Fedorenko korraldas AS Eesti Raudtee liiklusteenistuse tööd. AS E.R.S. pakub Eesti territooriumil raudteelogistika ja raudteetranspordi teenust ning ühtlasi veab koos ASiga Vopak E.O.S. raudteel kaupu.
Selleks, et AS E.R.S. saaks vedada soovitud koguse ASiga Vopak E.O.S. seotud kaupu Venemaalt Eestisse, pidid nad iga kuu Venemaa Raudteele esitama taotlusi, milles oli märgitud, mis kaupa, kui palju ja mis jaamade vahel tahetakse Venemaalt Eestisse vedada. Seejärel esitas RŽD päringu Eesti Raudteele, mis mahus on ettevõte valmis korraldama kaubavedusid Eesti territooriumil.
ASis Eesti Raudtee kinnitas Sergei Fedorenko RŽD-le, et läbi Eesti Vabariigi territooriumi saab kaupa vedada, ning määras seejuures liiklusgraafiku. Nimetatud tegevuse eest maksis Balõbin kohtumistel Fedorenkoga talle altkäemaksu kokku summas 171 902 eurot.
Oma ametikoha tõttu oli Fedorenkol hea kontakt Anatoli Krasnotšjokiga, kes on Venemaa Raudtee direktori asetäitja juhtimise ja majandustegevuse koordineerimise alal. Talle allus RŽD CFTO osakond, mille ülesanne on rahvusvahelise kaubaveo korradamine ja selleks vastavate kinnituste andmine ning suhtlemine teiste riikide raudtee ettevõtjatega.
Sergei Balõbini palvel käis Fedorenko kohtumas Venemaal Krasnotšjokiga ning tegi talle ettepaneku kinnitada tasu eest ASile E.R.S. lisaplaanid ja ühtlasi leppis Krasnotšjokiga kokku tasu maksmise täpsemad asjaolud. Mõni päev hiljem andis Balõbini usaldusisik Moskvas Krasnotšjokile üle altkäemaksu 72 500 eurot.
„Kriminaalasjas kirjeldatud ametikohustusi täites oli Fedorenkol riigi osalusega äriühingus ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks,” rõhutab kapo juhtumi kirjelduses.
Harju Maakohus tunnistas 28. märtsil 2018 kokkuleppemenetluse korras Sergei Fedorenko süüdi altkäemaksu võtmises ja vahendamises ning mõistis karistuseks 1 aasta ja 6 kuud tingimisi vangistust, lisaks pidi Fedorenko maksma riigi tuludesse 117 000 eurot.
Sergei Balõbini tunnistas Harju Maakohus 5. juunil 2018 kokkuleppemenetluse korras süüdi eelkirjeldatud kuritegude toimepanemises ning mõistis karistuseks 2 aastat tingimisi vangistust, lisaks pidi Balõbin maksma 113 000 eurot riigi tuludesse.
Hakatakse arvama, et asjad nii käivadki
„Äriettevõtte juhatuse liikme korruptiivne tegevus on alati suur tagasilöök, sest tegemist on ametikohaga, millelt eeldatakse hea valitsemise tava järgimist, eetilisust ja kõrget ärikultuuri,” märgib kaitsepolitseiamet juhtumi analüüsis.
Nii nagu Eesti Raudtee juhtimises on ka teistes organisatsioonides sellised inimesed olemas, aga tilk tõrva võib rikkuda meepoti, siin ettevõtte usaldusväärsuse – tekib arusaam, et seal asjad nii käivadki. „Et kõrgel ametikohal oleval isikul võib olla kaks nägu, tuleb teistele pahatihti üllatusena,” lausus uurimisasutus.
Kuigi kapo möönab, et Sergei Fedorenkot ei saanud lugeda juhiks, kes oleks olnud korruptsiooni tõkestamise esirinnas, kuid asjaajamises ja juhtimises oli ta kõrge autoriteet ning tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine oli paljudele halvaks üllatuseks.
Ka ütleb uurimisasutus, et nii Fedorenko kui Balõbin töötasid altkäemaksu kuritegude toimepanemise ajal vastutavatel ametikohtadel, üks avalikus sektoris ja teine erasektoris. Fedorenko oli raudtee taristu ja liikluse juhtiv ametiisik ning Balõbin raudteeveoste ettevõtte juhatuse esimees.
Siinkohal toob kapo välja veel ühe 2018. aastal kohtusse jõudnud Eesti Raudeega seotud ja korruptsiooni puudutanud juhtumi kirjelduse.
01.03.2016 pidas kaitsepolitsei kinni AS Eesti Raudtee infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja Indrek Sülla, keda kahtlustati teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu ja riigihangete menetluse nõuete rikkumises eriti suures ulatuses.
Samuti kihutas Indrek Süld riigihangetel konkureerivaid ettevõtjaid sõlmima konkurentidevahelisi ebaseaduslikke kokkuleppeid ning võltsima ja tema poolt korraldatavatel riigihangetel kasutama võltsitud dokumente.
Istus kahel toolil korraga, aga Eesti Raudteele seda ei öelnud
Indrek Sülla üks tööülesanne oli raudtee infrastruktuuri majandamisega seotud raudteeautomaatika seadmete hooldus- ning remonttööde hankimine. Samal ajal sai ta kõrvaltegevusena perioodiliselt tulu samas valdkonnas tegutsevast ettevõttest Autsec OÜ (aastatel 2009–2016 kokku 276 312,70 eurot).
Seejuures ei olnud Indrek Süld oma sellisest kõrvaltegevusest ja huvide konfliktist teavitanud Eesti Raudteed. Kriminaalasja eeluurimisel selgitati välja, et 2014. a veebruarist kuni 2016. a märtsini vastutas Süld üheksa AS Eesti Raudtee infrastruktuuri riigihanke läbiviimise eest, millel osales pakkujana temaga seotud ettevõte Autsec OÜ. Nende hangete kogumaksumus oli üle 2,2 miljoni
euro.
Hankel osaleva ettevõttega seotud isikuna oleks Süld pidanud ennast nendest riigihangetest taandama, kuid selle asemel tegi ta riigihangetel Autsec OÜ-le eeliseid, millega pani peale toimingupiirangu rikkumise toime ka riigihangete läbiviimise nõuete rikkumise.
Peale selle kihutas Indrek Süld tema poolt korraldatud hangetel ka osalejaid toime panema erinevaid kuritegusid. Et tagada Eesti Raudtee hangetel Autsec OÜ-le näiline konkurents, kihutas Süld Autsec OÜ juhatuse liiget Raivo Lille ja SBA Service OÜ esindajat Tõnu Plinki sõlmima konkurentsi kahjustavat kokkulepet.
Tema ettepanekul esitas SBA Service OÜ hangetel pakkumused, mille tegelikult pani kokku Autsec OÜ juhatuse liige R. Lill. Samuti leppisid R. Lill ja T. Plink Sülla teadmisel kokku hankepakkumuste hinnad. T. Plink lasi SBA Service OÜ näilised pakkumused allkirjastada heausksel OÜ SBA Service juhatuse liikmel.
Kuna SBA Service OÜ-l puudus riigihankel kvalifitseerituks osutumiseks vajalik tehniline ja kutsealane pädevus, kihutas Süld ka T. Plinki vastavaid dokumente võltsima ning võltsitud dokumente riigihangetel kasutama, et tagada SBA Service OÜ kvalifitseerumine hangetele.
„Indrek Sülla kaasus on ilmekas näide sellest, kuidas avalikku ülesannet täitvas ettevõttes töötava ametiisiku seotus ettevõttega, mis osaleb tema poolt läbiviidavatel hangetel, on suur korruptsioonioht, mis võib viia kuritegude toimepanekuni,” leiab kapo.
14.02.2019 tunnistas Harju Maakohus, et Indrek Süld, Raivo Lill ja Autsec OÜ on süüdi kõikides Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse punktides. Kohtuotsus ei ole küll veel lõplik, sest kriminaalasi on läbivaatamisel kõrgema astme kohtus.
Eesti Raudtees ei ole süsteemset korruptsiooni, küll aga peab ettevõte kontrolli tugevdama
Kapo sõnul on alates Tallinna Sadama endiste juhtide korruptsioonikuritegude kriminaalmenetluse avalikuks tulekust tehtud sellest juhtumist riigi osalusega äriühingutes mitmeid järeldusi ning on enam tähelepanu pööratud korruptsioonivastaste meetmete tõhustamisele.
„AS Eesti Raudtee on olnud ja on endiselt väga aktiivne oma ettevõttes korruptsiooni tõkestamisel ja vähendamisel ning soovime neile selles vallas edu,” lausub kaitsepolitseiamet, kes peab eelpool kirjeldatud juhtumeid erandlikeks ja ei pea juhtumeid ettevõttega seotud süsteemseks korruptsiooniks. „Alati on võimalik aga kontrollimeetmeid tugevdada ning seda peab Eesti Raudtee ilmselt veel tegema,” tõdeb uurimisasutus siiski.
Kuigi Eestis esineb järjest vähem süsteemset korruptsiooni, peab kapo oluliseks, et selle ennetamise ja tõkestamisega riigi tasandil süsteemselt tegeletakse. „Korruptsioon on peitkuritegevus ja demokraatlikku riigikorda ohustav vähkkasvaja,” märgib kaitsepolitseiamet värskes aastaraamatus.
Ka ütleb kapo, et nende tegevus ei piirdu ainult riigisisese korruptsiooni tõkestamisega. „Pöörame tähelepanu ka piiriülesele korruptsioonile,” toob ta seal välja. Ühtlasi rõhutab uurimisasutus, et me kõik maksame korruptsiooniga tekitatud kahju kaudselt kinni madalama elatustaseme ja kehvemate sotsiaalteenustega.
