Transaviabaltika võib tuua Kuressaare lennuliinile 33-aastase vanaraua
(1)
"Maanteeamet tunnistas suursaarte ja mandri vahelises lennuhankes nii Kuressaare kui ka Kärdla liinil edukaks JSC aviation company "TRANSAVIABALTIKA" pakkumuse,” rääkis maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson, viidates kümmekond päeva tagasi tehtud otsusele, millega Leedu lennufirma jätkaks Tallinna-Kuressaare ja Tallinna-Kärdla lennuliinide teenindamist ka järgmise viie aasta jooksul.
Kolm aastat tagasi, kui riik otsis 2016. aasta aprillist lennuameti loast ilma jäänud Aviesi asemele uut lennuoperaatorit, võitis hanke just leedukate Transaviabaltika, kuna suutis kolme hankel osalenu seast pakkuda kõige soodsamat hinda. Ettevõte võitis hanke tingimustega, mille järgi doteeris riik ühte reisi Tallinna-Kuressaare liinil 1980 euroga ning Tallinna-Kärdla liinil 1520 euroga.
Saarlased pikalt tahtnud suuremat lennukit
Küll aga väljendasid nii kohalikud kui ka hankes osalenud Airest – kes oleks Transaviabaltika 19-kohalise lennuki asemel liinile toonud 33-kohalise lennuki – seisukohta, et väljavalitud lennuoperaator ei vasta kogukonna soovidele, kuna saarlased olid juba aastaid rääkinud, et Kuressaare ja Tallinna vahel on vaja käima panna suurem lennuk. MKM lubas järgmisel hankel sellega arvestada. Seda ka tehti.
Nii seadis riigi nimel hanget läbiviinud maanteeamet seekord Kuressaare liinil miinimumkohtade arvuks 40 kohta. „Hankija on 40 reisijakohaga lennuki nõude sätestanud põhjendusel, et hankija näeb suurt potentsiaali sõitjate arvu kasvuks nimetatud lepingu perioodi jooksul,” selgitas maanteeamet, lisades, et nõue vähemalt 40 reisijakohaga lennuki järele tuli ka Saaremaa valla ettepanekust.
ERR kirjutas eelmisel nädalal, et Transaviabaltika hakkab järgmisel viiel aastal Kuressaarde ja Kärdlasse lendamisel kasutama erineva suurusega lennukeid. „Kuresaare liini plaanitakse hakata teenindama lennukiga ATR 42-300, millel on 46 kohta. Kärdla liini plaanitakse hakata teenindama lennukiga Jetstream 31, millel on 19 kohta," rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Meelis Telliskivi.
46-kohalist lennukit aga Leedu lennufirma lennukipargis ei ole. Transaviabaltikale kuulub üksnes neli väiksemat, regionaallendude teenindamiseks mõeldud lennukit, kus istekohtade arv jääb 17–19 vahele. Küll aga on lennufirma varem katsetanud Tallinna-Kuressaare liinil just sedasama 46-kohalist ATR 42-300. Seda tehti 2017. aasta jõulude eel, ajavahemikus 20.–22. detsember.
Lennufirma Eesti esindaja Rene Must rääkis toona Meie Maale, et nad tahtsid teada, kuidas on nendel liinidel suurema lennukiga lennata, kuidas graafikud toimivad ja kui suur on kütusekulu. „Kui riik on valmis suurema lennuki kulusid katma, siis oleme meie kahe käega poolt ja valmis lendama,” märkis Must toona, viidates sellele, et kaks korda suurem lennuk toob endaga kaasa ka kaks korda suuremad kulud.
Üsna vana lennuk
ATR on Prantsuse ja Itaalia ühisfirma, mille toodetud lennukitüüp 42 on mõeldud just lühemate regionaallendude teenindamiseks. Lennuki esimene prototüüp tuli välja 1981. aastal. See sai sertifikaadi 1985. aasta septembrist ja võeti pärast seda ka lennufirmade poolt kasutusele. ATR 42-300 oli lennukitootja standardlennuk, mida toodeti kuni 1996. aastani. Nüüd on ettevõte jõudnud selles seerias ATR 42-600 tootmiseni.
Ärilehele teadaolevalt oli lennuk, mida Transaviabaltika 2017. aasta detsembris Kuressaare liinil katsetas, liisitud Taani lennufirma Danish Air Transport (DAT) Läti tütarfirmalt DOT’ilt. Lennundusportaalides oleva info järgi on lennuk, mis sooritas oma esimese lennu 4. aprillil 1986, tänaseks üle 33 aasta vanune.
Seda on oma lendude teenindamisel kasutanud ajavahemikus 1986–1987 Air Queensland, 1987–1990 JAT Yugoslav Airlines, 1990–1992 Cimber Air, 1992–1997 Lufthansa Cityline, 1997–2006 Air Lithuania ja alates 2006. aastast kuulub ta DAT-i lennukiparki. Hetkel seisab lennuk terve rea teiste DAT-ile kuuluvate ATR 42-300’ga jõude ning ootab tööd.
Ärileht püüdis täna Transaviabaltika Eesti esindajalt ka küsida, kas just seesama 2017. aasta detsembris siin katselendu teinud lennuk jõuab juunikuust tagasi Tallinna-Kuressaare liinile, kuid Rene Must ei soovinud hanke teemal kommentaare jagada. Ta põhjendas seda sellega, et hea tava näeb ette, et enne kui leping pole sõlmitud, hanke sisu ei kommenteerita.
Lepinguni jõutaks järgmisel nädalal
Kuivõrd riigihangete seaduse järgi kehtib 15 päeva pärast hanketulemuste välja kuulutamist lepingu sõlmimise keeld, ei ole lepingut veel Leedu lennufirmaga sõlmitud. Selleni jõutakse tõenäoliselt järgmise nädala alguses. Viieaastase hankelepingu algus on selle aasta 1. juuni ja see kehtib 2024. aasta mai lõpuni. Hanke eeldatav maksumus on 25,5 miljonit eurot.
Lisaks Transaviabaltikale osales seekordsel hankel veel Nordica tütarfirma Regional Jet – kes oli huvitatud üksnes Tallinna-Kuressaare liini teenindamisest –, ning valdavalt kaubalendudele pühendunud NyxAir, kes huvitus üksnes Tallinna-Kärdla liinist.
