Baltika lõpetas selle aasta esimese kvartali ligi 1,5 miljonilise kahjumiga
„Kui vaadata moeäri laiemalt, siis ei ole Baltika ainsana surve all: moeäri muutub kogu Euroopas, kust tuleb juba pikemat aega uudiseid tublide brändide raskustest,” märkis Baltika juht Meelis Milder, kelle sõnul läheb nüüd kogu jõud ettevõtte strateegilise ümberkorralduse peale.
“2019 on minu nägemuse kohaselt vajalike muutuste ehk strateegilise pöörde elluviimise aasta, 2020. aastal oleme loodetavasti jõudnud uues ärimudelis tulude ja kulude tasakaalu ning alates aastast 2021 suudaksime kasumlikult kasvada,” märkis Milder.
Käive vähenes kümnendiku võrra, suur löök äripartneritelt
Grupi müügitulu vähenes esimeses kvartalis 10% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja oli 9, 27 miljonit eurot. Suurima osatähtsusega müügikanal, jaemüük, vähenes 2% ja oli 7,98 miljonit eurot.
Müügitulu vähenes 5% nii Eesti kui ka Läti turul, Leedus müügitulu kasvas 6%. Mitmendat kvartalit järjest on langustrendis formaalsete rõivaste ning meeste segmendi müük, samas on kasvanud nõudlus kleitide ja üleriiete järele.
Äriklientide (hulgi-, frantsiisi- ja konsignatsiooniklientide) müügitulu oli esimeses kvartalis 0,71 miljonit eurot, vähenedes aastatagusega võrreldes 58%.
„Ligi miljoni eurone müügitulu vähenemine tõukub Valgevene ja Ukraina frantsiisipartneritega lõpetatud lepingutest ning Venemaa frantsiisimahtude vähenemisest. Tuleb tõdeda, et kahe suure tarnijaga võeti krediidirisk, mis tõi kaasa tõsised raskused,“ sõnas Milder.
Teiseks oluliseks müügitulu vähenemise põhjuseks on Saksamaa ja Kesk-Euroopa kaubamajade keti Peek&Cloppenburgiga 2018. aasta sügisel toimunud koostöö muudatused ning Hispaania frantsiisipoodide sulgemine.
Baltika Grupi e-poe Andmorefashion.com esimese kvartali müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 16% ja oli 0,54 miljonit eurot. Esimese kvartali e‑poe müügist moodustas Monton 37%, millele järgnes Mosaic 26%-ga. Kõige kaugemad riigid, kuhu esimesel kvartalil Baltika brändide ostutellimusi lähetati, olid Jaapan, Austraalia, USA ja Kanada.
Kvartali brutokasum oli 4,44 miljonit eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,45 miljoni euro võrra. 2018. aasta I kvartalis oli see 4,88 miljonit euro. Brutokasumi vähenemine on eelkõige tingitud äriklientide langenud müügitulu tõttu. Brutokasumi marginaal oli 47,8% ehk samal tasemel eelmise aasta esimese kvartaliga, kui see oli 47,2%.
Grupi turustuskulud olid esimeses kvartalis 5,03 miljonit eurot, vähenedes 98 000 eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Turustuskulude vähenemine on eelkõige seotud IFRS 16 „Rendilepingud“ arvestuspõhimõtete muudatusest tingitud rendilepingute kajastamisega Grupi finantsseisundi aruandes.
Alates 1. jaanuarist 2019 rakendus IFRS 16 „Rendilepingud“, mis muudab rendilepingute kajastamist selliselt, et järelejäänud rendilepingute kehtivuse perioodi rendimaksed kajastatakse finantsseisundi aruandes nüüdisväärtuses varade ja kohustustena ning kasumiaruandes ei kajatata enam perioodi rendimakseid vaid amortisatsiooni- ja intressikulu, selgitas ettevõte börsiteates.
Lisaks mõjutab IFRS 16 oluliselt ettevõtte mitmeid bilansilisi varasid ja kohustusi. 31.03.19 seisuga kasvab põhivara (ehk lihtsustatult rendimaksed lepingu kehtivusperioodi lõpuni nüüdisväärtuses) 16,58 miljoni euro võrra ja samal ajal kasvab lühiajaline rendimaksete kohustus 6,82 miljoni euro ning pikaajaline rendimaksete kohustus 9,88 miljoni euro võrra.
Omakapital negatiivne
Esimese kvartali lõpu seisuga on ettevõtte omakapital negatiivne ning omakapitali taastamiseks ja äriseaduse nõudega vastavusse viimiseks võttis 12. aprillil 2019 toimunud aktsionäride üldkoosolek vastu järgnevad otsused.
Seoses omakapitali äriseadustiku nõudega vastavusse viimiseks suurendada AS Baltika aktsia nimiväärtust 1 eurole ja vahetada olemasolevad aktsiad selliselt, et iga 10 aktsia eest saab vastu 1 uue aktsia, seejärel vähendada aktsia nimiväärtust 0,10 eurole ja vähendada aktsiakapital 4,08 miljonilt eurolt 0,41 miljoni euroni kahjumi katmiseks. Lisaks võeti vastu otsus suurendada 2019. a augustis aktsiakapitali 5 miljoni euro võrra avalikul pakkumisel.
AS Baltika suuraktsionär KJK Fund, Sicav-SIF, kellele kuulub 38,9% AS Baltika aktsiatest, on kinnitanud valmisolekut märkida uusi aktsiaid proportsionaalselt oma osalusele ning vastavalt Prospektis määratud korrale kuni 5 000 tuhande euro ulatuses, sõltuvalt teiste osalejate märkimisõiguste kasutamisest.
See tähendab, et KJK Fund, Sicav-SIF märgib ka aktsiad, millele antakse täiendavad märkimisõigused Prospektis sätestatud jaotamise tingimuste kohaselt, ja mida teised aktsionärid ei märgi.
