Daianu rõhutas, et on oluline mõista erinevate institutsioonide rolle ning aru saada, et need ei kao kuhugi. Samuti toonitas ta, et plokiahela tehnoloogia ja digivaluutad on kaks eri asja. Tegemist on küll finantsvaraga, kuid krüptorahad ei hakka kunagi praeguste, keskpanga väljastatud valuutade rolli täitma. Daianu näeb võimalust, et keskpangad loovad oma krüptovaluutad ning ehitavad ise üles sobiliku süsteemi, mis võimaldab pankadel laenude väljastamiseks seda omakorda korrutada.

Rumeeniast sai aastal 2014 esimene Ida-Euroopa riik, kes liitus Ameerikas loodud Bitcoini Fondiga, kuid eelmise aasta juulis andsid nad välja erakorralised juhised, kuidas reguleerida ja kontrollida elektrooniliste valuutade väljastamist.

Dokumendis oli kirjas, et digiraha on väärtus, mida hoiustatakse elektrooniliselt ning seda kasutatakse maksete tegemiseks. Makse vastuvõtjaks on teine eraisik, ehk mitte konkreetse valuuta väljastanud organisatsioon.

Maailma Manjandusfoorumist (WEF) pärit raportis öeldi, et vähemalt 40 keskpanka üle maailma tegelevad uurimustöö ja pilootprojektidega, mis võimaldaks tulevikus plokiahela tehnoloogia kasutusele võtta. Nad uurivad maksete tõhusust ja küberturvalisust. Majandusfoorum ise tõi 10 näidet keskpankadest, kus on organisatsioonisiseselt juba plokiahela tehnoloogia kasutusel või tegeletakse aktiivselt digitaalse keskpanga väljastatud valuuta loomisega.