GRAAFIK | Kui suur seos on riikide rikkuse ja inimeste unetundide vahel? Ja kui palju und me üleüldse vajame?
Donald Trump piirdub öösiti nelja unetunniga, kirjutab Economisti kultuuri- ja elustiiliajakiri 1843 Magazine. Apple’i tegevjuht Tim Cook tõuseb üles enne kella 4 hommikul. Ühe uuring kohaselt oli ligi pooltest küsitletud tippjuhtidest veendunud, et vähesed unetunnid ei mõjuta nende produktiivsust tööl.
Ülejäänud meist võivad aga kergemalt hingata. Üleilmse uneäpi Sleep Cycle enam kui miljoni kasutaja andmed näitavad, et nende keskmine uneaeg on 7 tundi ja 16 minutit. Siiski ei pruugi ka see veel piisav olla.
Eestlased saavad ligi 7 ja pool tundi magada
Ameerika riikliku uneinstituudi sõnul peaks täiskasvanute unetundide arv jääma 7 kuni 9 tunni vahele. Sellest vähemaga piirdudes võib inimene kahjustada nii iseennesest kui ka teisi, sealhulgas oma tööandjat.
20-tunnine ülevalolek mõjutab samamoodi inimese mõtlemisvõimet ja reaktsioonikiirust nagu pudeli veini ärajoomine. Kaks nädalat järjest vaid 6 unetunniga piirdumine aeglustab ajutegevust samamoodi nagu kaks järjestikulist magamata ööd. See suurendab ka varase surma tõenäosust 13% võrra.
Sleep Cycle’i andmete järgi saavad kõige paremini magada uus-meremaalased. Seda mitte ainult pikima uneaja poolest, vaid ka kõige parema unekvaliteedi näol. Neile järgnevad soomlased, hollandlased, austraallased ja belglased. Ka eestlaste tulemused jäävad korralikult ka üle 7 tunni, jäädes mõned minutid alla 7 ja poole tunni.
Ka näitavad Sleep Cycle’i andmed, et mõned inimrühmad magavad rohkem kui teised. Näiteks mehed magavad 20 minutit vähem kui naised, ka vähkrevad nad öö jooksul rohkem. Vanemaealiste uni on pinnapealsem, nende sügava une näitajad on väiksemad.
Tugev seos rahvusliku rikkusega
Ühtlasi näitab unetundide võrdlus riikide rahvusliku kogurikkuse ehk SKP-ga inimese kohta, et jõuakamates riikides saavad inimesed üldiselt end korralikumalt välja puhata.
Samas mitte kõikides arenenud majandusega riikides ei pea see loogika paika. Iseäranis hull on olukord Jaapanis, kus on liiga vähese une tagajärjel aset leidnud surmajuhtudele viidatakse ka spetsiaalse sõnaga ’karoshi’.
Üks 2016. aasta uuring näitas, et inimeste väsimus läks Jaapani riigile maksma ligi 3% selle SKP-st, peaasjalikult alanenud produktiivsuse taseme tõttu. Maailma majandusfoorumi (WEF) sõnul tehakse ka arvutusi, kui palju tööpäevi riigid kaotavad töötajate väsimusest tingitud alanenud produktiivsuse tõttu.
Selliseid analüüse läbi viinud Rand Corporation’i andmetel kaotab USA iga-aastaselt väsinud tööjõu tõttu 1,2 miljonit tööpäeva. Jaapan kaotab samal põhjusel 600 000 tööpäeva aastas, samas kui Suurbritannias ja Saksamaal piirdub see iga-aastaselt 200 000 tööpäevaga.
Kui Jaapan kaotab sellega ligi 3% oma SKP-st – mis rahasse ümber arvutatuna on 138 miljardit dollarini aastas –, siis USA kaotab 2,28% SKP-st ehk 411 miljardit dollarit aastas, Saksamaa 1,56% SKP-st ehk 60 miljardit dollarit ning Suurbritannia 1,86% SKP-st ehk 50 miljardit dollarit.
Olukord parandaks juba väike muutus
Samas aitaks olukorra parandamiseks üsna väikestest muutustest. Näiteks ameeriklaste puhul, kes tavaliselt magavad alla 6 tunni, oleks abi juba sellest, kui nad magaks 6 kuni 7 tundi. See aitaks USA majandusel võita 226,4 miljardit dollarit. Sarnane muudatus Jaapanis tooks riigimajandusele 75,7 miljardi suuruse kasuefekti.
Jaapanlaste ja korealaste kõrval on kõige napima ööunega veel saudi-araablased, filipiinlased, malaislased ja egiptlased. Islamimaade komme varahommikusi palvlusi pidada võib nõrgendada ka nende majandust.
See, et inimkond pöörab järjest vähem tähelepanu oma unetundidele, on üsna uus nähtas. Enne elektri leiutamist oli üsna tavaline, et magama mindi üsna pea pärast seda, kui päike oli loojunud. See enam ei kehti. Ameeriklased magavad näiteks poolteist tundi vähem kui nad magasid sada aastat tagasi. Laste unetundide arv üle maailma on selle ajaga vähenenud tunni aja võrra.
