Kokandusasjatundja Juha Rantanen lausub, et soomlaste kadumise negatiivne trend on kestnud juba pikka aega ning suur hinnatõus on olnud lihtsalt viimane piisk karikas.

Ta toob välja, et Tallinna moderniseerumine on toimunud soomlaste raha eest, kuid seda Eestis enam ei taheta. Samuti toob ta välja Eesti kehva teeninduskultuuri.
Rantaneni sõnul ei ole Eestis korraliku teeninduskultuuri ning turismiturunduse traditsiooni ning eestlased ei taha teha koostööd, seda eriti välismaalastega.

Iltalehti toob välja kümme põhjust, miks soomlaste külastused Eestise vähenevad:

1. Suur hinnatõus.
Eestis toimunud kaupade ja teenuste hinnatõus on peamine põhjus, miks soomlaste külastused on vähenenud. Ajaleht toob välja, et põhikaupade hinnad on Eestis juba kõrgemad kui Soomes ning Tallinnas ning Pärnus tuleb olla ettevaatlik, et reisieelarve juba esimestel päevadel ära ei sulaks.

2. Kehv teenindus
Teeninduskultuuri arendamisel liigub Eesti ja eelkõige Tallinn vales suunas ning peamine põhjus on selleks teenindustöö kehv maine. Õppe kvaliteet on kehv ning ka palgad madalad. Ajaleht märgib, et kallimates restoranides , kohvikutes ning butiikides saab suurepärase teeninduse, kuid sektor tervikuna on baasoskused minetanud.

3. Kvaliteediprobleemid
Eesti restoranid seisavad silmitsi suurte väljakutsetega. Toit- selle portsjonite suurus kõigub sageli, sõltuvalt sellest, kes konkreetselt köögis toimetab. Kliendilt kasseeritakse lihtsa koduse toidu eest restorani hinda. Paljudes söögikohtades arvatakse, et toote ja teenuse kvaliteet tõuseb automaatselt, kui selle eest kõrgemat hinda küsida.

4. Ebaausus ja kuritegevus
Oht elule ja tervisele ei ole Tallinnas enam suurem kui Helsingis. Soomlastel naha üle kõrvade tõmbamine on keskendunud sadama piirkonda. Esimese asjana tuleb turistil kokku puutuda „maffiataksoga“, kes küsivad sõidu eest täiesti ulmelisi summasid. Neile järgnevad velotaksod. SadaMarket müüb soomlastele võltskaupa ning India pontentsipille. Selline vaatepilt oli ehk mõistetav 90-ndatel, kuid tänapäeval ei ole see enam millegagi vabandatav, kirjutab ajaleht.

5. Morn ja tõre linnapilt
Sütitavates kõnedes arendab Tallinn inimväärset ning rohelist merele avatud linna. Sellele vaatamata on Linnahalli- Kalamaja- Noblessneri promenaad jätkuvalt vaid algses kvartalis ning Kadrioru ning sadama vahelisele mereäärsele alale ehitatakse suurt sõiduteed. Kesklinna ehitatakse betoonist ning klaasist kõrghooneid ja kaubanduskeskusi, kuid mitte parke ja jalgrattateid. Ajaleht toob välja, et õnneks saab merd ning parke nautida Pärnus.

6. Lastega pered on suluseisus ja tõrjutud
Uue T1 kaubanduskeskuse laste mängumaa on igati tänuväärne, sest ega oluliselt rohkem tegevusvõimalusi lastele Tallinna kesklinnas ei olegi. Vabas õhus asuvad mänguväljakud on kaugel ning Lotte kohvik kinni pandud. Tallinna tänavad ei ole aga lastevankritega liiklemiseks mõeldud. Ema ja lapse ruume Tallinnas napib ning mõned restoranid küsivad piimapudeli soojendamise eest raha.

7. Kesine korrashoid
Talv tuleb Tallinnas igal aastal ootamatult. Eestis peab majaomanik kandma hoolt majaesise tee puhastamise eest, kuid milleks sellega vaeva näha, kui linn isegi enda hooldatavaid teid korras ei hoia? Jaanuaris ja veebruaris on Tallinna kesklinna kõnniteed kui liuväli ning jääpurikad ripuvad ähvardavalt katustel. Eestis kasutatakse teedel palju soola, mis tähendab, et jalanõud ei pea vastu.

8. Kärbitud turundus
Iltalehti kirjutab, et Eesti vähendas Soome-suunalist turismiturundust ning seda ka internetis. Samal ajal ütlevad Eesti turismibürokraadid, et Soome turistide osakaal on liiga suur.

9. Küllastumine
Eestis on juba küllalt käidud. Teised Ida-Euroopa piirkonnad on atraktiivsemad sihtkohad.

10. Statistikakurat
Statistilised andmed on vasturääkivad. Eesti Panga andmetel kasvas soomlaste poolt Eestis kulutatud rahasumma eelmisel aastal, samas kui Soome kaubandusliidu andmetel jätavad soomlased Eestisse aasta-aastalt üha vähem raha. Hotellis peatujate arvu vähenemise taga võib olla asjaolu, et üha rohkem kasutatakse kodumajutust.