Eesti Panga sada aastat – rahareformid, mustad päevad, majanduskriisid

Eesti Panga muuseumi juhataja Siiri Ries märkis, et Eesti Panga pearaamatu hiiglaslikud mõõtmed võisid olla tingitud varasematest suure formaadiga Aadlipanga pearaamatutest.

Foto: Tiit Blaat

* Kattevara hapnemise tõttu tuli 1933. aastal devalveerida Eesti krooni.

* NSVL-i okupatsioonivõim vahetas kroonid rubladeks, vähendades drastiliselt nende väärtust.

* Eesti iseseisvuse taastamise järgne rahareform läks edukalt ja rahvas võttis oma raha omaks.

Eesti Pank loodi keerulisel ajal keset vabadussõja kaost, majandusest olid järel vaid riismed ja eri vääringuid oli ringluses rohkem kui tänaval kirjusid koeri. See oli aeg, mil rahvas kasutas harjumusest ikka veel vanu ja vähenenud väärtusega Vene rublasid, kuid liikvel olid ka idarublad, idamargad, Soome margad ja Eesti margad.

24. veebruaril 1919 kinnitas Eesti ajutine valitsus panga põhikirja, kuid õigupoolest hakati keskpanka looma juba varem. Panga loomiseks moodustati 1919. aasta märtsis kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Eduard Aule, Mihkel Pung ja Johan Sihver.

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (13)