„Lühidalt kokku võttes võib öelda, et järelevalve käigus on tuvastatud, et võlgnike pangakontodel arestimisel ei jäetud alles seaduses ette nähtud minimaalselt summat, milleks on üldjuhul alampalga suurune summa. Selle tegevuse põhjused selgitatakse välja distsiplinaarmenetluses," ütles ministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep.

Kohtutäitur oli 24 korral arestimise aktiga lubanud pangal kinni pidada kogu võlgniku pangakontol oleva raha.

„Õiguslikku selgitust sellele tegevusele ei ole. Täitemenetluse seadustik kehtestab, et võlgniku sissetuleku arestimisel tuleb jätta võlgnikule kasutada vähemalt elatismiinimumi suurune summa," märkis asekantsler.

„Kohtupraktikas on selgunud, et ennekõike kehtib see töötasu või muu töötasuga sarnase laekumise puhul. Samas on riigikohus selgitanud, et võlgnikule ning ka tema ülalpeetavatele tuleb tagada miinimumkaitse ning eluks elementaarselt vajalik või selle ostmiseks vajalik raha nii olukorras, kus ta saab regulaarset töötasu või selle sarnast sissetulekut, kui ka olukorras, kus talle laekuvad üksnes muud summad. Kohtutäiturite põhjendused ja selgitused selguvad järelevalve käigus," lisas ta.

Kui võlgniku sissetulek on sama suur kui alampalk, siis võib kohtutäitur arestida kuni 20% kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Sama kehtib ka siis, kui võlgniku sissetulek on alampalgast väiksem. Seejuures tuleb kõigepealt alampalgast lahutada arvestuslik elatusmiinimum ja alles seejärel saab leida 20%, mille võlgnikult ära võib võtta.

Näiteks kui võlgniku sissetulek on 540 eurot, siis statistikaameti arvutatud arvestuslik elatusmiinimum oli 2018. aastal 215,44 eurot. Seega saaks ilma ülalpeetavateta võlgniku sissetulekust arestida 64,91 eurot. „Nii on inimesele tagatud arvestusliku elatusmiinimumi suurune sissetuleku säilitamine. Eraldi on rõhutatud, et kuni 20% miinimumpalgast saab võlgnikult ära võtta ainult ühe korra kalendrikuus sõltumata sellest, kui mitut täitemenetlust võlgniku suhtes läbi viiakse," selgitas Peep.

Pressinõukogu arutas 13. juunil Aive Kolsari kaebust artikli peale ja otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.