Sõnajalad oleks Aidu asemel nõus Tootsi maaga. Kuidas läheb neil aga sellega seotud kohtuvaidlustes?
Eesti Päevaleht kirjutas neljapäeval avaldatud artiklis „Patiseisu lahendus? Sõnajalad on nõus tuulikud ümber kolima, kui riik annab neile uue maa”, et riigi ja arendajate väigakaikaveos Aidu tuulepargi üle oleksid arendajad ise nõus lahendusega, kus riik annab neile Aidu asemel uue maa, kus tuuleparki arendama hakata.
„Oleme ammu vihjanud ja öelnud ka peaministrile, et kui tõesti on ainult Aidu tuulepark Eesti kaitsevõime kaalukeel ja selle arenduse jätkudes väheneks riigikaitse – milles ma väga kahtlen –, siis riik võiks pakkuda alternatiivse maa. Näiteks Tootsi, kus riigil on maa, et ehitage palun sinna,” käis Andres Sõnajalg välja.
Mis aga annab neile õiguse Aidu maa asemel Tootsit küsida? Asjaolu, et just riik ise on Aidu tuulepargi maa hoonestusõiguse Sõnajalgadele andnud. Täpsemalt otsustas valitsus 2015. aastal anda kohalikule Lüganuse vallale nõusoleku Aidu tuulepargi aluse maa hoonestusõiguse võõrandamiseks Sõnajalgade ettevõttele Aidu Tuulepark OÜ.
Küll aga on tänaseks küsimus hoonestusõiguse üle jõudnud koos vaidlusega Aidu tuulepargi ehituslubade üle kohtusse, kuna kaitseministeerium nõuab möödunud suvest Sõnajalgadelt hoonestusõiguse – mis on neile antud 99 aastaks – tagastamist riigile, kuna leiab, et nad rikuvad sealse ehitustegevusega seadust.
Tootsi kohtuvaidlused käivad kolmandat aastat
Samas on ka Pärnumaale Tootsi Suursoo alale plaanitava Tootsi tuulepargi maa üle pikalt käinud kohtuvaidlused. Need said alguse 2016. aasta lõpus, kui riik otsustas selle maa võõrandada seal juba mitu aastat tuulepargi rajamiseks ettevalmistusi teinud Eesti Energiale.
Sellele järgnes väga kiiresti kohtuasi, kus terve rida Eestis tegutsevaid tuuleenergia arendajaid, sealhulgas Sõnajalad riigi otsuse vaidlustasid. Ootamata ära, mis järeldused kohus teeb, otsustas toonane valitsus 2017. aprillis tunnistada korralduse, millega eraldas Tootsi tuulepargi ala Eesti Energiale, kehtetuks ja minnagi enampakkumise teed.
Kuigi selle läbiviijaks määrati RMK ja tähtajaks seati 8. november 2017, vaidlustasid mitmed arendajad, sealhulgas ka Sõnajalad enampakkumise tingimused vahetult enne selle toimumist, tuues põhjenduseks, et need soosivad riigifirmat Eesti Energiat. Enampakkumise tingimuste üle vaieldakse aga kohtus tänaseni.
RMK-l on täna tuuleärimeestega pooleli kaks kohtuvaidlust, milles Tallinna ringkonnakohus on viimase paari nädala jooksul ka otsuseni jõudnud. Neist värskeim pärineb lõppeva nädala esmaspäevast, 22. aprillist, teine aga 12. aprillist – samast kuupäevast, kui tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet otsustas peatada Aidu tuulepargis 27. märtsil jätkunud ehitustegevuse.
Mõlemad kohtuasjad puudutavad otseselt ka Sõnajalgu, kuna ühes on osaline neile kuuluv ettevõte Eesti Elekter AS ja teises Eleon AS. 22. aprilli ringkonnakohtu otsus puudutas Sõnajalgadele kuuluva Eesti Elekter AS-i ja tuuleärimees Harry Raudvere ettevõtte Raisner AS-i taotlust enampakkumise tingimuste tühistamiseks.
Ringkonnakohus tühistas ka halduskohtus rahuldatud osa
Kuigi Tallinna halduskohus oli oma möödunud aasta 16. novembri otsusega Sõnajalgade ettevõtte kaebuse osaliselt rahuldanud, otsustas ringkonnakohus halduskohtu otsuse tühistada. „Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis AS-i Eesti Elekter kaebuse tervikuna rahuldamata,” ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.
Tema sõnul tühistas ringkonnakohus otsuse ka selles osas, millega halduskohus tühistas Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 16. oktoobri 2017 otsuse nr 1-32/90 osas, millega teavitati Eesti Elekter kinnistu enampakkumise toimumisest ette kolm nädalat.
Vilu selgituste kohaselt oli kohtuasjas vaidlus selle üle, kas RMK korraldatav enampakkumine oli õigusvastane põhjusel, et RMK-l ei olnud õigust vaidlusalust vara võõrandada metsaseaduse alusel. „Kaebajate hinnangu kohaselt on RMK kohelnud neid Eesti Energia AS-ga ebavõrdselt ning menetlus pole läbipaistev,” ütles kohtu pressiesindaja.
Samas ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vaidlustatud suulise enampakkumise menetlus läbipaistmatu ning selles ei koheldud võimalikke pakkujaid, sealhulgas kaebajaid ebavõrdselt. „Kõikidel pakkujatel on võimalik enampakkumisel osaleda ja teha enda parim pakkumine. Enampakkumise tingimuste kohaselt selgitatakse võitja välja seeläbi, kes pakub kõige kõrgema hinna,” ütles Vilu kohtuotsuse sisu edasi andes.
Mis puudutab aga halduskohtu otsust rahuldada Sõnajalgade kaebus enampakkumise 3-nädalase etteteatamisaja osas, siis asus ringkonnakohus seisukohale, et kehtiva õiguse kohaselt teatatakse vara võõrandamisest enampakkumise korras ette vähemalt kaks nädalat.
„Asjaolu, et RMK on määranud teistes enampakkumistes pikemaid tähtaegu, ei loo kaebajatele subjektiivset õigust nõuda pikemaid tähtaegu kui on seaduses sätestatud,” põhjendas ringkonnakohus halduskohtu otsuse tühistamist, leides, et pikema tähtaja määramiseks on vaja erandlikke asjaolusid, mida antud asjas ei ole välja toodud.
Samuti tühistas ringkonnakohus oma otsusega halduskohtu otsuse menetluskulude väljamõistmises, jättes nüüd Eesti Elekter AS-i esimese astme menetluskulud tema enda kanda. Ka jäid ringkonnakohtusse pöördumise kulud nii Eesti Elektri kui Raisneri enda kanda.
Ka teises kohtuasjas terendab Sõnajalgadele kaotus
Teises kohtuasjas, kus menetletakse Eleon AS kaebust Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisel võõrandamise vaidlustamise asjus, jättis ringkonnakohus oma 12. aprilli otsusega Sõnajalgade ettevõtte apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna halduskohtu möödunud aasta 26. oktoobri otsuse muutmata.
Kohtu pressiesindaja selgituste kohaselt soovis Eleon AS kaebuses tühistada või alternatiivselt keelata RMK otsuste alusel Tootsi kinnistu osas enampakkumise läbi viimist, samuti keelata enampakkumise tulemusi kinnitada ja enampakkumise võitjaga müügilepingut sõlmida seni, kuni MKM on lahendanud Sõnajalgade 2017. aasta 3. mai taotluse Tootsi kinnistu hoonestusõiguse neile andmiseks.
Halduskohus jättis möödunud aasta 26. oktoobri otsusega Sõnajalgade kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas 12. aprillil samale seisukohale jäämist sellega, et et enampakkumise korraldamine otsustati ja tehti avalikkusele teatavaks enne seda (27.04), kui kaebaja esitas MKM-le taotluse Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks.
„Riigi otsus võõrandada Tootsi kinnistu avalikul enampakkumisel on avalike huvidega enam kooskõlas kui kinnistu koormamine otsustuskorras ühe ettevõtja kasuks. Enampakkumine annab kõigile huvitatud isikutele võrdse võimaluse kinnistu omandamise nimel konkureerida,” põhjendas ringkonnakohus oma otsuses.
Sõnajalgade ettevõte Eleon AS oli selles asjas seisukohal, et RMK-l polnud pädevust otsustada Tootsi kinnistu võõrandamist metsaseaduse alusel. Kohtu hinnangul aga ei reguleeri metsaseadus mitte ainult metsamaaga seotut, vaid igasuguse RMK valdusesse antud või tema enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud vara valdamist, kasutamist ja käsutamist.
„Riik võib võõrandada vara tulu saamiseks, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik ning vara võõrandamine on majanduslikult otstarbekam vara kasutusse andmisest,” leidis kohus. Seetõttu ei saa Sõnajalgade ettevõte enampakkumise korraldamist puudutavaid otsuseid vaidlustada argumendiga, et riigile oleks kasulikum anda kinnisasi tema kasutusse.
RMK ootab kohtuvaidluste lõpplahendust
Nüüd ongi arendajate ainus võimalus pöörduda mõlemas asjas riigikohtusse, kes võib otsustada ka, et jätab nende kaebused üldse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu otsuseid on võimalik vaidlustada vastavalt 13. ja 22. maini. Millises ajaraamis saaks riik lõpuks Tootsi tuulepargi maa enampakkumisega edasi liikuda, ei ole veel selge.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tõdes küll, et ringkonnakohtust on vahepeal tulnud kaks esimese kohtuastme otsuseid mittemuutvat otsust, aga kuna edasikaebamiseks on ette nähtud oma aeg, ei tee asutus seni ühtegi uut otsust enampakkumise toimumise osas.
AS-i Raisner selles vaidluses esindava advokaadibüroo Derling advokaadi Edgar Velbri märkis aga, et kuigi ringkonnakohus arendajate apellatsioonkaebuseid ei rahuldanud, on tänaseks juba jõustunud kohtuotsusega RMK enampakkumine tühistatud.
"Seega on vaidlus lõppenud selles osas, et RMK enampakkumine oli õigusvastane, jätkudes vaid selles osas, et kui paljudes küsimustes RMK on eksinud. Ringkonnakohus asus enda otsusega seisukohale, et paljud kaebajate kesksed argumendid tuleks esitada tulevastes menetlustes, mistõttu ei saa kohus neid täna sisuliselt hinnata," selgitas Velbri.
Tema sõnul ei andnud kohus selega heakskiitu RMK ja Eesti Energia tegevusele, vaid lükkas otsustamise nende etteheidete osas tulevikku. "Õiguskindluse huvides soovib Raisner vaidluse siiski lõpuni pidada ka selles kohtuasjas, et minna tulevasele haldusmenetlusele vastu selge arusaamaga õiguslikust olukorrast," lausus Velbri.
