Rimi toitumisnõustaja: Eesti inimene on suhkrusõltlane, põhjuseks stress ja teadmatus

Tervise Arengu Instituudi andmeil söövad eestlased magusat keskmiselt kaks korda rohkem kui on soovitatav, lapsed koguni 3-4 korda enam. Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu sõnul ei ole Eesti inimene lihtsalt maiasmokk, vaid suhkrusõltlane. Paljuski on selline sõltuvus tekkinud psühholoogilisest stressist ning teadmatusest, kui palju kahju võib suhkru liigne tarbimine teha.

„Õiges koguses tarbituna ei ole suhkur organismile probleemiks, sest meie organism kasutab selle ära kütuseks. Viimase paarisaja aasta jooksul on aga suhkru tarbimises toimunud hüppeline kasv – tänapäeva inimene ei suuda magusale vastu panna,“ sõnas Katri Merisalu.

„Ühe näitena võib tuua kas või meie pühad ja tähtpäevad, mille juurde kuulub ilmtingimata hulgaliselt suhkrurikkaid maiustusi. Tasuks mõelda, kas küpsetisi on ikka vaja raputada üle ohtra tuhksuhkruga ning osa piparkooke võib ju jätta vabalt glasuurimata.“

Toitumisnõustaja märgib, et lapsevanemad teevad suure vea, kui annavad lastele nii-öelda rahustamiseks magusat: rohke suhkru tarbimine takistab mineraalainete ja vitamiinide kättesaadavust toidust ning mõjutab lapse mikrobioomi tasakaalu ja tervist.

„Selle tagajärjel saab kahju nii lapse arenev organism kui ka närvisüsteem. Lastele sobivad maiustusteks ja magusateks vahepaladeks suurepäraselt puuviljad, pähklid-seemned ning nendest valmistatud tooted. Suhkur tekitab samamoodi sõltuvust nagu alkohol või tubakas – ei tasu oma last muuta sõltlaseks, hiljem on söömisprobleemidega tegelemine palju raskem. Mitte ükski sõltuvust tekitav aine ei lahenda stressist tekkinud murede algpõhjuseid.“

Ühtlasi hoiatab Merisalu sünteetiliste magusainete eest: „On võimalik, et kunstlikud magusained tõstavad isu, valmistades organismi ette toidu vastuvõtuks. Paraku magus maitse ilma kaloriteta ei mõju isu vähendavalt. Kui kaloreid ei ole piisavalt toidust saadud, taastub näljatunne kiiresti ja lõppkokkuvõttes süüakse ikkagi rohkem kui organismil vaja. Ka pole kunstlikke magusaineid kasutatud piisavalt kaua, et teada, milline on nende pikaaegne mõju tervisele."

Jälgida tuleks koguseid

Kui sünteetilisi magusaineid tahetakse ikkagi süüa, tuleks neid Merisalu sõnul tarbida väikestes kogustes ning hoida oma menüü samal ajal võimalikult mitmekesine. "Kunstlike magusainete kasutamise puhul on soovitatav teha nende manustamises pause ja mitte vahele jätta harjumuspärast arstlikku kontrolli,“ lisas ta.

Toitumisnõustaja soovitab eelistada alati naturaalse suhkrusisaldusega tooteid sünteetilistele: lihtsalt tuleb jälgida, et koguseliselt ei ületataks oma päevast kalorinormi.

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast – sama juhise on andnud ka WHO (Maailma Terviseorganisatsioon). Selline samm vähendaks oluliselt ülekaalulisust, sellega seotud tervisehäireid ning hambakaariest. Taset alla 5% toiduenergiast (keskmiselt vähem kui 25g ehk 6 teelusikatäit päevas) peetakse aga veelgi tervislikumaks,“ rääkis Merisalu.

„Mul on hea meel, et hulk Eesti toidutootjaid on liitunud Hea Tahte leppega, võttes vastu Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni üleskutse piirata toodetes lisatud suhkrute hulka 2020. aastaks veel 10% ning 2025. aastaks 15% (võrreldes 2015. aastaga) – loodan, et sellest algatusest on eestimaalase tervisele pikemas plaanis suur kasu,“ lisas Merisalu.

Fakte lisatud suhkru kohta:

• Lisatud suhkur ei sisalda hädavajalikke toitaineid ja kahjustab hambaid.
• Lisatud suhkur sisaldab rohkesti fruktoosi, mis võib koormata maksa.
• Maksa ülekoormamine fruktoosiga võib põhjustada maksa rasvumist.
• Suhkur võib põhjustada insuliinresistentsust, mis soodustab metaboolset sündroomi ja diabeeti. Insuliiniresistentsus omakorda süvendab teist tüüpi diabeeti.
• Suhkur võib soodustada vähi teket.
• Oma ainulaadse mõju tõttu hormonaalsüsteemile ja ajutegevusele on suhkrul rasvumist soodustav.
• Suhkur põhjustab ajus dopamiini rohket vabanemist, tekitades sõltuvust.
• Liigne suhkur toidus ja tasakaalustamata toidukorrad mõjutavad veresuhkru taset negatiivselt, mille tagajärjel tekivad tujukõikumised (veresuhkru kõikumine).
• Suhkur on ülekaalulisuse peamine põhjus nii lastel kui täiskasvanutel.
• Suhkur tõstab kolesteroolitaset ja põhjustab südamehaigusi.