Ekspert selgitab: kuidas vältida kevadväsimusega kaasnevat unisust ja meeleolu langust
Lisaks väsimusele, kurdetakse sageli ärrituvust, puhkamatuse tunnet, une- ja motivatsioonipuudust, keskendumisraskusi, tuleb ette vererõhu kõikumisi, seedeprobleeme, kroonilised haigused ägenevad ja kergesti korjatakse üles uusi haigusi, kirjutab ERR Novaator.
Regionaalhaigla kopsuarst ja unespetsialist Erve Sõõru rääkis, et kevadväsimus pole konkreetne diagnoositav haigus, ega leidu ka ühtainsat võluravimit selle vastu, kuid ootamatult häid tulemusi võib saavutada, kui pidada hoolega silmas teada-tuntud "kuldset kolmikut": uni, toit ja liikumine.
Jälgi unerežiimi
Kui päev niipalju pikeneb, et valge aeg "sõidab sisse" meie uneaaega, võib keha sattuda segadusse, justkui kestaks päev ja tuleks seetõttu olla ärkvel ja tegus.
Kevadel on iseäranis paras aeg võtta käsile oma nutisõltuvus – nii kiirgav ekraan kui ka üleküllane hüplik infovoog soodustavad unehäireid.
Nutitelefoni asemel tasuks hommikuseks äratajaks hankida tavaline äratuskell ja paigutada ekraaniga seadmed une ajaks sootuks teise tuppa. Pikk valgusperiood ja päevane ere päike võivad vähendada kehas unehormooni melatoniini tootmist.
Toidulaud peaks olema rikkalik
Kuigi tänapäeval on puu- ja köögiviljade valik kauplustes küllaltki rikkalik, teeb harjumus oma töö ja talvisel ajal sööme vähem värskeid vilju ning rohkem raskemini seeditavat, kaloririkast ning vitamiinivaest toitu.
Niiviisi võib koguneda liigset kehakaalu, kurname keha talve jooksul välja ja meie vitamiinidepood tühjenevad, eriti puudutab see C- ja A-vitamiini. Kevadisel perioodil tekib seetõttu rohkem isusid värskete asjade järele, kuid tegelikult tasuks samalaadset toidulisa teadlikult valida poeriiulilt ka talveperioodil. Lisaks on oluline süüa kala, pähkleid-seemneid, salateid.
Loe refereeritud artiklit pikemalt ERR Novaatoris.
