ÜLESKUTSE | Kuidas on Eestis lood teeninduskultuuriga? Kas tõesti on asjad halvemaks läinud nagu soomlased väidavad?
Viimasel ajal on olnud kuulda, et Eestisse reisib vähem soomlasi, kes kurdavad Eesti teeninduskultuuri halvenemise üle. Kas aga asjad on ka päriselt halvemaks läinud? Selgitame koos välja.
Oleme kuulnud nii Eesti kui Soome meedias, kuidas meid külastavate soomlaste arvamus eesti teenindusest on viimasel ajal muutunud, teenindajad ei räägi enam soome keelt ning hinnad on kallimaks muutunud.
Soome ajaleht Ilta-Sanomat kirjutas 2018. aasta lõpul lugejaküsitlusele tuginedes, et soomlased on Eesti suhtes väga kriitilised ning tänapäeva Eesti on nende jaoks hinna poolest kallis maa, kus elab kõrk rahvas. Soome keelt siin ei taha enam keegi osata ning teenindus on üleolev ning eemaletõukav.
Tallinna Kaubamaja juhataja Erkki Laugus ütles küsitlust Ärilehele kommenteerides, et Soome turistide vähenemisel on suur mõju ning tõsiselt tasub võtta ka Soome meedias ilmunud kriitikat, sest sihtkohti on maailmas palju ning kui me oma teenindustaset ei paranda, minnakse lihtsalt mujale.
Äsja Tööandjate Keskliidu tegevjuhiks saanud Arto Aas sõnas neljapäeval Ärilehele, et meil keskendub debatt tihti kõrgele alkoholiaktsiisile, kui aga üle lahe juhitakse tähelepanu ka teeninduse ja teenuste taseme langusele.
"Võib-olla kui meil olid hinnad madalamad, leppisid soomlased keskpärase teenindusega. Aga kui hinnad on nagu Soomes, tekib küsimus, miks tulla Eestisse," sõnas Aas ja arvas, et soomlaste etteheited ja mured on tihti põhjendatud.
Kas eesti toidukohtade ja kaupluste teeninduskultuuriga võib rahule jääda? Kas ja kuidas on asjad viimasel ajal muutunud? Millised on sinu viimase aja kogemused nii heas kui halvas mõttes? Millise mulje jätab meie teeninduskultuur ja teenindajate oskused väliskülalistele?
Pane oma arvamused ja kogemused teeninduskultuuri kohta kirja ning saada aadressil kasulik@delfi.ee või kirjuta üleskutse kommentaaridesse.
