Moskvas õnnetusse sattunud lennukitüübiga lendab Aeroflot regulaarselt ka Tallinna
„Aeroflot lendab pea igapäevaselt Tallinnasse selle lennukitüübiga,” ütles Tallinna Lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts. See, kas antud lennukitüübile pärast eile Moskva Šeremetjevo lennuväljal toimunud õnnetust ka mingeid piiranguid seatakse, sõltub tema sõnul õnnetust uurivatest instantsidest ja rahvusvahelistest lennundusekspertidest.
Lennuametist lisati, et hetkeseisuga ei ole Euroopa lennuohutusamet (EASA) ega mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik peatanud kogu Euroopa või konkreetse liikmesriigi õhuruumis lendusid selle lennukitüübiga.
Võrdlemisi uus lennukitüüp
"Enamasti on selliste lendude peatamise otsuste aluseks pigem süsteemsem viga õhusõiduki disainis või käitamisprotseduurides vms, mis võib ohustada ka teisi lende, kuid tänaseks selliste põhjuste kohta informatsiooni ei ole. Kui on tegemist isoleeritud õnnetusega (millele viitavad esialgsed andmed), siis ei ole põhjust peatada kogu õhusõiduki tüübi kasutust," märkis lennuameti õigusnõunik Mari Toodu.
Ka sõnas ta, et kuigi õhusõiduki tüüp on võrdlemisi uus, on see Aerofloti lennukipargis olnud kasutusel juba mõned aastad. "Teadaoleva info põhjal ei saa teha järeldusi, et Aerofloti või konkreetse õhusõiduki tüübiga lendamist peaks vältima," toonitas Toodu. Ta lisas, et lennunduse vaatenurgast ei ole Moskvasse lendamine kuidagi tavapärasest ebatavalisem.
Eile Moskvas juhtunud lennuõnnetus puudutas lennufirma Aeroflot reisi number SU1492 Moskvast Murmanskisse, mis andis pärast õhkutõusmist hädasignaali esialgsetel andmetel sideprobleemide ja mehaanika ülesütlemise tõttu.
Suhhoi Superjet 100 põrkas hädamaandumisel Šeremetjevo lennuväljale vastu maandumisrada kõigepealt telikuga ja seejärel sabaga. Seejärel süttis lennuk põlema. Õnnetuses on väidetavalt hukkunud 41 inimest. Õnnetuse järel lükati Šeremetjevos edasi 101 reisi ja üks tühistati.
Reisilennukit Suhhoi Superjet 100 asuti arendama 2000. aastal, tegemist on 1939. aastal asutatud Vene lennukitootja Sukhoi õhusõidukiga. Lennukifirma on 2006. aastast koos mitme teise Vene lennukitootjaga riigi osaluses oleva UAC tütarfirma.
Ka airBaltic tahtis neid lennukeid kasutusele võtta
Suhhoi Superjet 100 tegi sisseõnnistamislennu 2008. aastal, esimese kommertslennuni jõudis aga alles 2011. aastal Armeenia lennufirma Armavia kasutuses. Valdavalt on see siiski Vene lennufirmade kasutuses. Lisaks Aeroflotile on lennuk kasutusel ka Interjeti, Yamal Airlines’i ja Gazpromavia poolt. Mõned aastad tagasi oli juttu ka nagu võiks lätlaste lennufirma airBaltic võtta Suhhoi Superjet lennukid kasutusele.
Küll aga kinnitas airBalticu juht Martin Gauss 2015. aasta detsembris – pärast seda, kui suhted Venemaa ja NATO liitlaste vahel olid taas pingelisemaks muutunud –, et lennufirma ei võta Vene lennukitootja lennukeid kasutusele. Selle asemel otsustati uued lennukid tellida Kanada lennukitootjalt Bombardierilt.
2018. aasta septembri seisuga oli toodetud üle 150 Suhhoi Superjet 100 lennuki.
