FOTOD | Sõnajalad on sunnitud Aidu tuulepargi asjus ka riigikogu treppe kulutama
Oleg Sõnajala sõnul käisid nad kohtumas riigikogu liikmetega, et selgitada olukorda, mis täna Aidu tuulepargi ümber on kujunenud. "On üks asi, kus me tahame, et tõde päevavalgele tuleks. See on see, et riik kaitseministeeriumi isikus võttis Aidu tuuleparki kooskõlastades endale väga olulise kohustuse. See oli kohustus integreerida Kellavere radar kaldavaatlusradaritega," rääkis Sõnajalg.
Tema sõnul on riik jätnud oma osa selles asjas tegemata ja hoidub selle mainimisest. "Selle põhileevendusmeetme, millest oli juttu terve planeeringu- ja kooskõlastamisprotsessi jooksul, on riik jätnud tegemata – ja nüüd süüdistab meid kõrgemate tuulikute ehitamises. Nii lihtne see ongi," lausus Sõnajalg. Ettevõtja ei soovinud täpsustada, kellega konkreetsemalt tänane kohtumine riigikogus aset leidis.
Vaidlused kooskõlastuse ja tuulikute kõrguse üle
Olukord, mis sai alguse 27. märtsil, kui Sõnajalad jätkasid Aidu tuulepargis kahe poolelioleva tuuiku ehitust, jõudis 19. aprillil etappi, kus tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet palus appi politsei, et kehtestada arendajatele ehituskeeld. Politsei kohalolu Aidu tuulepargis jätkub, kuniks "oht objektil on kõrvaldatud".
Kuigi arendajad ütlevad, et nad ehitavad tuulepargis kehtiva ehitusloa ja kaitseministeeriumi kooskõlastuse alusel, on riigiasutuste seisukoht, et tegemist on ebaseadusliku ehitustegevusega, kuhu püstitatud 221-meetristele tuulikutele puudub kaitseministeeriumi kooskõlastus.
"Mida kaitseministeerium on kooskõlastanud? Kaitseministeerium on kooskõlastanud planeeringu. See üks number, mis nad sealt välja võtavad – see 185 meetrit –, on kontekstist välja tõmmatud. Planeering on pikk dokument, mis kirjeldab ka seda, kui tahetakse suuremaid tuulikuid panna – mis on siis protseduurid –, planeering ei näe ette kaitseministeeriumi kooskõlastust," märkis Oleg Sõnajalg.
Ka ütleb kaitseministeerium, et tänapüstitatud kaks tuulikut seavad ohtu riigi kaitsevõime, avaldades negatiivset mõju raadioluure- ja õhuseiresüsteemidele. Ministeeriumi selgituste kohaselt jäävad Aidu tuulikud radari otsenähtavusalasse ja Eleoni tuulikutel on võrreldes nende poolt algselt heaks kiidetud Vestas V112 tüüpi tuulikutega 30% suurem labade tööpindala.
"Nii suurte erinevuste puhul vajavad kompensatsioonimeetmed uuesti ulatuslikumat hinnangut uute tuulikute suuremate parameetrite kohaselt. Sellest võimalusest jättis kohalik omavalitsus tuulepargi parameetreid hiljem ehitusluba väljastades oluliselt muutes kaitseministeeriumi ilma," märkis Susan Lilleväli kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonnast.
Radarisüsteemide ühildamise küsimus pole tähtis
Kaitseministeerium on seisukohal, et täna pole 2010. aastal välja toodud Kellavere radarite ja kaldavaatlusradarite ühildamise küsimusel enam mingit tähtsust, kuna politsei- ja piirivalveameti kaldavaatlusradarid ei kompenseeri tuulikute mõjusid piisavalt.
"Kaldavaatlusradarid on mereseireradarid. Nende sihtmärgikriteeriumid on erinevad kui õhuseireradari sihtmärgikriteeriumid. Käesoleva vaidluse sisu on, et arendaja on rajamas lubatust märksa suuremaid tuulikuid, millel on märksa suurem mõju nii õhuseiresüsteemidele kui raadioluuresüsteemile," rääkis Lilleväli.
Tema sõnul on NATO oma regulatsioonides ette näinud, kui suurt sihtmärki, millisel kõrgusel ja millisel kaugusel peab kaitseväe õhuseiresüsteem nägema. "Konkreetsed numbrid on mõistetavatel põhjustel riigisaladus. Loogika on siin see, et kui vastane teab parameetreid, siis on tal võimalik oma operatsiooni varjata," lausus kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juht.
Oleg Sõnajalg on aga veendunud, et kogu selles vaidluses on jäetud kõrvale asjaolu, et Aidu tuulepargi puhul on tegemist tehnoloogilise innovatsiooni ja nullseeria tuulikutega – mis on üldse mõeldud Eleoni tööstuse käivitamiseks. "Me tahaks tehnoloogiat arendada ja ettevõtlusega tegeleda, praegu aga peame tegelema sellise tsirkusega – oleme nagu tsirkuseahvid."
