Elroni kahjum süvenes möödunud aastal üle 5 miljoni euro
Elronile ehk ärinimega AS-ile Eesti Liinirongid makstav riigipoolne toetus on viimase kolme aasta jooksul aasta-aastalt kasvanud. Kui 2016. aastal maksis Eesti riik Elronile dotatsiooniks 23,2 miljonit eurot – sellest 15,6 miljonit oli reisijateveoks ja 7,6 miljonit uute rongide ostuks –, siis 2017. aastal kasvas riigipoolne toetus 25,6 miljoni euroni.
Möödunud aastal tegi Elronile eraldatav dotatsioon korraliku, üle 40%-lise hüppe, kui reisijateveo jaoks anti rongifirmale 22,1 miljonit eurot ja uute rongide ostuks 15,6 miljonit. Sellega küündis mullu riigipoolne finantseerimine 37,7 miljoni euroni. Selle kõrval aga süvenes ka ettevõtte kahjumi suurus.
Kui 2017. aastal küündis see 3,8 miljoni, siis 2018. aasta lõpuks süvenes see 1,4 miljoni võrra, küündides üle 5,2 miljoni. Samas ettevõtte müügitulu on kasvanud 20,4%. Kui 2017. aastal oli see 13,2 miljonit, siis möödunud aastal teeniti 15,9 miljonit eurot.
Ettevõtte enda selgituste kohaselt aitas piletitulu lisaks suuremalt reisijate arvule kasvatada piletihindade tõus, mis oli keskmiselt umbes 5%, ning soodsate perioodipiletite kasutamise vähenemine. Ehk keskmiselt sõidu eest saadav tulu oli suurem.
Samuti kasvas väga tugevalt sõitude arv suuremate keskuste vahel ning esimese klassi kasutus, kus keskmise sõidu pikkus ja piletihind on kõrgemad. Samas on suur nõudlus pikemate liinide osas viinud olukorrani, kus rongid on tihti ületäitunud, mis pärsib oluliselt edasisi arenguvõimalusi ning muudab rongide arvu suurendamise vältimatuks.
2018. aastal tehti Elroni rongidega kokku ligi 7,7 miljonit sõitu, mis on 4,4% rohkem kui 2017. aastal. Sõitjate arvu positiivselt mõjutanud olulisemad tegurid olid: reisirongide liikumiskiiruste tõus,Tapa-Tartu lõigu remontööde valmimine 2017. aastal, täiendavad väljumised, omavalitsuste pakutavate soodustuste laienemine, üldine majandusaktiivsuse suurenemine ja sellega seonduv liikumisnõudluse kasv ning suhteliselt kõrgete kütusehindade püsimine.
Väga olulist negatiivset mõju sõitude arvule avaldasid Läänesuuna remonttööd, kus liiklus oli tugevalt häiritud kõige tihedama liiklusega ja suurima sõitjate arvuga Tallinna-Pääsküla lõigul. Siiski suudeti koostöös AS Eesti Raudteega leida lahendused, et kõige enam liiklust häirivad tööd tehtaks suveperioodil, mil nõudlus Läänesuunal on kõige madalam. Samuti vähendas reisijate arvu maakonna bussiliinidel teisest poolaastast kehtestatud tasuta sõit.
Kuna muudatused rakendusid esialgselt kavandatust piiratumas mahus ja seda just Elronile oluliste tiheda rongiliiklusega maakondade osas (Harju-, Rapla- ja Lääne-Virumaa), oli ka mõju sõitjate arvule oodatust väiksem. Siiski kasvas sõitude arv esimesel poolaastal oluliselt kiiremini kui teisel poolaastal – vastavalt 7,8% ja 1,2%.
Kokku olid ettevõtte äritulud 2018. aastal 45,3 miljonit eurot. Võrreldes 2017. aastaga, kui need piirdusid 36,2 miljonit eurot, oli kasv 25,1 %. Elroni ärikulud ulatusid 44,8 miljoni euroni, olles sellega 31,8% suuemad kui 2017. aastal, kui need piirdusid 34 miljoniga.
Ettevõtte suurim kuluartikkel, infrastruktuuri kasutustasu, oli 2018. aastal 19,6 miljonit eurot ja moodustas 43,8 % ärikuludest. Samas kasvas see aastaga 71,9%, 2017. aastal piirdus see 11,4 miljoni euroga. Sellele järgnesid tööjõukulud 7,6 mln euroga, moodustades kõigist ärikuludest 17,0 %. Aasta varasemaga kasvasid need kulud 7%.
2018. aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega 6 liinil (Tallinn-Aegviidu, TallinnRiisipere, Tallinn-Paldiski, Tallinn-Kloogaranna, Tallinn-Keila ja Tallinn-Pääsküla) ning diiselrongidega 11 liinil (Tallinn-Viljandi, Tallinn-Türi, Tallinn-Rapla, Tallinn -Pärnu, Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Rakvere, Tartu-Jõgeva, Tartu-Koidula (-Piusa), Tartu-Valga, Tallinn-Pääsküla).
