Merike Saks väidab vastupidiselt majandusaruandele: Elron ei ole kahjumis
Kuigi Elroni auditeeritud majandusaasta aruandes seisab mustvalgel, et ettevõtte eelmise aasta käive on 15,9 miljonit eurot ning puhaskahjum 5,2 miljonit eurot, kinnitab ettevõtte juhatuse esimees Merike Saks pressiteate vahendusel, et Elron ei ole kahjumis.
Eesti Liinirongide aastaaruande kinnitanud KPMG Balticsi vandeaudiitor Indrek Alliksaar kinnitab majandusaasta aruandes, et see kajastab ettevõtte finatsseisundit õiglaselt.
Elroni juhatuse esimees Merike Saks sõnas meediale saadetud teate vahendusel, et Elroni 2018. aasta majandusaasta aruande andmeid on valesti tõlgendatud.
„Elron ei ole kahjumis. Vastavalt “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt tuli Elroni rongide kogumaksumus koheselt tulusse (kasumisse) arvestada ja nüüd aasta-aastalt kasum väheneb vastavalt sihtfinantseerimisega seotud põhivara amortiseerumisele. Lihtsustatult öeldes – Elroni kasumiaruanne näitab uue aruande järgi nn kahjumit seni, kuni rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda tegelikku majanduslikku seisu,“ selgitas Saks, rõhutades, et kui arvestuses ei oleks sees põhivara sihtfinantseerimisest tulenevat eripära, siis oleks Elroni 2018. aasta tegelik kasum 159 307 eurot.
Saks nentis, et samuti ei ole tõene väide nagu oleks Elroni kahjum aastaga süvenenud. „Pärast põhivara sihtfinantseerimise mõju elimineerimist oli Elroni 2017. aasta tulemiks 1,2 miljonit eurot, 2018. aastal aga 0,16 miljonit eurot. Muutus tulemis ei sõltu siinkohal vaid sihtfinantseerimise arvestusmeetodist, vaid ka avaliku teenindamise lepingu muudatusest, mille kohaselt ei maksta Elronile enam tegevuskuludeks välja riigieelarvesse planeeritud dotatsiooni, vaid sellega kaetakse reaalsed kulud, millele lisandub 1% piletitulust,“ selgitas Saks.
Saks lisas, et kuna 2017. aastal maksis riik Elronile välja kogu riigieelarvesse planeeritud toetuse, aga Elron hoidis kulusid kokku ega kasutanud toetust ära täies mahus, ning samas 2018. aastal toetati dotatsiooniga vaid reaalseid kulusid, siis on majandusaasta aruannetes nende andmete vahe võrdlemisel suur.
Kui võrrelda dotatsiooni muutust kahel viimasel aastal, siis võrreldes 2017. aastaga kasvas Elronile eraldatud dotatsioon, kuid seda põhiliselt tegevuskulude arvelt – suurim kuluartikkel on seejuures olnud infrastruktuuri kasutustasu ehk kuna Elronile kuuluvad vaid rongid, siis raudteejaamade, perroonide ja taristu omanikule tuleb nende kasutamise eest tasuda. Seda doteerib Elronile riik, et Elron saaks tagada reisirongiliikluse. Kuna 2017. aasta detsembris infrastruktuuri kasutustasud tõusid, siis sellega seoses suurenes ka tegevuskulude dotatsioon.
Samuti rõhutas Merike Saks, et kuigi Elron on riigi poolt doteeritav ettevõte, ei kata dotatsioon kõiki vajalikke kulutusi lepinguga tellitud reisijateveo mahu täitmiseks ja need kaetakse läbi piletimüügist saadava tulu.
Samas vähendab kasvav piletimüügitulu riigi poolt Elronile makstavat toetust. "Näiteks Elroni 2018. aastal suurenenud piletitulu arvelt sai riik toetuseks planeeritud 24 miljonist eurost kasutada 1,8 miljonit muude vajaduste katteks,“ rõhutas Saks.
Elroni majandusaasta aruande audiitor, KPMG Balticsi vandeaudiitor Indrek Alliksaar kirjutab ettevõtte majandusaasta aruandes. "Oleme auditeerinud AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga."
