Saastevaba laevareis Tallinnast Helsingisse maksaks üle tuhande euro

Laevakruiisid võivad saastada rohkem kui lendamine ja saastevaba laevareis Tallinnast Helsingisse maksaks üle tuhande euro, kirjutab Soome ajaleht Helsingin Sanomat.

Rootsis on pööratud tähelepanu lennuliikluse keskkonnakahjudelt laevaliikluse keskkonnakahjudele. Ajaleht Aftonbladet juhtis sel nädalal oma juhtkirjas tähelepanu sellele, et Läänemere laevaliiklus tekitab aastas mitmekordselt rohkem süsihappegaasi kui Rootsi-sisene lennuliiklus.

Soomes on olukord sarnane. Ainuüksi Helsingi ja Mariehamni sadamate kokku liidetud laevaliikluse süsihappegaasi emissioon oli 2017. aastal umbes 286 000 tonni, samas kui Soome-sisese lennuliikluse emissioon oli 2016. aastal umbes 200 000 tonni, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui võtta arvesse kõik Soome sadamad, oleks süsihappegaasi emissioon riigisisese lennuliiklusega võrreldes kolmekordne.

Soome ilmateenistuse professori Jaakko Kukkoneni sõnul ei ole laeva- ja lennuliikluse keskkonnamõjud siiski päris võrreldavad, sest saastamine toimub atmosfääris erinevatel kõrgustel.

Lendamise puhul tekivad inimese tervisele kahjulikud mõjud peamiselt õhkutõusmise ja maandumisega seoses maapinna lähedal, aga kõrgel atmosfääri ülaosas mõjutab lennukite saaste peamiselt kliimat. Lennujaamad tekitavad kasvuhoonegaase, rikuvad õhku ja neist lähtub mürareostus.

Laevaliikluse saaste atmosfääri alumises kihis tekitab pidevalt kahju nii tervisele, kliimale kui ka merekeskkonnale, märgib Kukkonen.

Tervisekahjusid ja reostust tekitab ka laevade, eriti kruiisilaevade tühikäigul sadamas seismine elanikkonna läheduses.

Praegu suudavad vaid üksikud Läänemerel seilavad kruiisilaevad kasutada sadamast saadavat maaelektrit. Suurem osa alustest laseb reisijaid oodates oma diiselmootoritel käia.

Laevaliikluse saastet on üritatud viimastel aastatel vähendada muu hulgas kütusena vedeldatud maagaasile ehk LNG-le üle minnes. LNG on diislist ja raskest kütteõlist keskkonnasõbralikum, sest tekitab vähem kahjulikku väävli-, lämmastiku- ja peenosakeste saastet.

LNG võib aga olla ka ohtlik. Keemiliselt koostiselt on see metaan ja õhku paiskudes on ta süsihappegaasist mitmekordselt tugevam kasvuhoonegaas.

Üks suur probleem laevaliikluse saastamise vähendamisel on ülemaailmsete tehnoloogiliste standardite ja selgete kokkulepete puudumine.

Merenduses on kokku lepitud vaid ühes eesmärgis, mis on saastamise vähendamine poole võrra 2008. aasta tasemega võrreldes 2050. aastaks. Konkreetsed meetmed otsustatakse alles 2023. aastal.

Saastamise vähendamise eesmärkide saavutamiseks on Soome laevafirmade eksperdi Olof Widéni sõnul ainus ja kestlik viis rohelisema tehnoloogia arendamine, aga see on kallis.

„Kui võtaksime igal alusel kasutusele juba leiutatud saastevaba kütuseelemenditehnoloogia, tuleks näiteks Tallinna-Helsingi vahelise laevapileti hinnaks üle tuhande euro,” ütles Widén.

Laevaliiklus tekitab praegu umbes kolm protsenti maailma kasvuhoonegaasidest, aga Euroopa Keskkonnakeskuse hinnangul võib osakaal 2050. aastaks tõusta kuni 17 protsendini.