Kuidas muuta pereäri suguvõsaäriks? Pauligi õpetlik lugu
Romet Kreek
romet.kreek@arileht.ee
Eduard Paulig peab järgmist 143 aastat ettevõtte jaoks väga oluliseks ja rõhutab, et selle nimel tuleb tegutseda juba praegu.
FOTO: Foto: Tiit Blaat
Paulig näitab teed suguvõsaettevõtluse maailma, kus on oluline järjepidevus ja targad valikud.
Perekonnaäri kõige tähtsam küsimus on, kuidas anda see lastele edasi, nii et tegevus neid huvitaks ja nad äri ei lõpetaks ega müüks, vaid annaksid omakorda edasi järgmistele põlvedele. Kuidas teha pereärist suguvõsaäri, kus kõik oleksid kaasatud vähemalt omanikena? Sellest rääkis Eesti pereettevõtjate liidu liikmetele Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses Pauligi suguvõsa esindaja Eduard Samuel Paulig.
143-aastase äri lugu on täis pöördeid ja käänakuid, kuid on läinud ikka edasi.
Kõik sai alguse ammu. 1871. aastal rändas Gustav Paulig Saksamaalt Lübeckist Soome ja asus korrespondentsi eest vastuva ametnikuna tööle uues Soome ettevõttes Nokia. Juba 1876. aastal pani ettevõtlik mees Helsingis püsti oma koloniaalkaupade impordi- ja hulgimüügiäri, mida peetaksegi Pauligi äriimpeeriumi alguseks. Peale roheliste kohviubade imporditi ja müüdi ka vürtse, suhkrut, riisi, rosinaid, kuivatatud puuvilju, portveini ja konjakit. Ettevõte laienes jaemüügi valdkonda. Millalgi tekkis küsimus, miks müüakse töötlemata toodangut. Proovitigi kohviube müügiks röstida ja need läksid hästi kaubaks. Veel 19. ja 20. sajandi vahetusel ja hiljemgi müüs ettevõte kohvi kaalukaubana kliendi kaasavõetud kottidesse või toosidesse võik siis pakitult kümnekilostes kottides.
See artikkel on avatud vaid tellijatele. NB! Kui oled tellija, siis palun värskenda veebilehte või pöördu klienditeenindusse.