„Tallink on kasvanud 1989. aastal asutatud ühe reisilaevaga Eesti-Soome ühisettevõttest tänaseks laevanduskontserniks, kes ühendab meritsi Eesti, Soome, Rootsi ja Läti inimesed ja meie riikide majandused,“ märkis Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Tema sõnul ilmestab Tallinki tohutut arengut kasvõi fakt, et kui aastatel 1990-1996 Helsingi ja Tallinna vahel seilanud reisilaev Tallink vedas aastal 1990 kahe pealinna vahel 166 000 reisijat, siis täna reisib sama arv Tallinki laevadel kuue päevaga ja mullu teenindas laevafirma esimese aastaga võrreldes ligi 60 korda enam reisijaid – 9,75 miljonit.

AJAJOON | Kuidas on Tallink 30 aastaga kasvanud Läänemere valitsejaks?
1989 – 12. mail asutasid riigiettevõte Eesti Merelaevandus (ESCO) ja Soome Palkkiyhtymä OY Soome lahel laevaliikluse edendamiseks ühisettevõtte Tallink


1990 – 8. jaanuaril tegi parvlaev Tallink (ehitatud 1972, varem seilas nime all Skandinavian Sky) esimese reisi liinil Tallinn-Helsingi. 1000 reisija- ja 170 autokohaga laevaga reisis esimesel aastal 166 000 inimest


1992 – 30. juunil alustas parvlaev Tallink opereerimist Eesti lipu all


1993 – 1. jaanuaril väljus ühisettevõtte omanikeringist Soome investor, Tallinki ainuomanikuks sai ESCO


1996 – toonane juhatus ostis ettevõtte riigiettevõttelt välja


2001 – avati Tallinn-Stockholmi liin


2002 – tuli liinile esimene spetsiaalselt Tallinkile ehitatud laev Romantika


2004 – avati esimene Tallinki hotell Tallinnas, liinile tuli uus laev Victoria I


2005 – Tallinki aktsiad noteeriti Tallinna börsil


2006 – Tallink ühines laevafirmaga Silja Line


2006 – käivitus Riia-Stockholmi laevaliin


2007 – liinile tuli esimene uue generatsiooni shuttle-laev Star


2009 – esimest korda ületas reisijatearv ühes kuus miljoni reisija piiri


2010 – avati Tallink Hotel Riga


2011 – Tallink pälvis Vastutustundliku Ettevõtte kvaliteedimärgise


2017 – valmib LNG-kütusel töötav shuttle-laev Megastar


2019 – Tallink andis sisse tellimuse teiseks LNG-kütusel töötava shuttle-laeva ehitamiseks

Tallinki 30 tegevusaastasse mahub mitmeid Eesti merendusajaloo jaoks olulisi teetähiseid. „Olgu näiteks või esimene täiesti uuena vabasse Eestisse tellitud reisilaev Romantika, Tallinna börsi ajaloo edukaimaid noteerimisi, Tallinki ja Silja ühinemine, uue generatsiooni shuttle-laeva Star liiniletulek ning värskeima tähisena peamise laevakütusena LNG-d kasutava Megastari tulek Tallinna-Helsingi liinile kahe aasta eest,“ loetles Nõgene.

Nende kolme aastakümne jooksul on laevafirma, mis alustas üksnes reisijate teenindamisega, muutunud kaubandus- ja teenindusettevõtteks, teenindades nüüd kliente nii jaekaubandus-, majutus- kui transpordisektoris nii merel kui maal. Nõgene sõnul ei saa mööda vaadata ka Tallinki rollis Eesti majanduses tervikuna – seda nii tööandjana kui ka otsese ja kaudse panustajana siinsesse majandusse ja ettevõtlusesse.

„Ligi 7500 töötajaga Tallinki kontserni otsene panus maksutulude näol Eesti eelarvesse oli 2017. aastal riiklike ja tööjõumaksudena ligikaudu 110 miljonit eurot. Tallink Grupi poolt Eesti majandusse loodud lisandväärtus tervikuna oli üle 273 miljoni euro ehk 1,2% Eesti aastasest sisemajanduse koguproduktist (SKP),” kirjeldas Tallink Grupi juht.

Kõrvuti rolliga Eesti majanduses töökohtade looja ning kaupade-teenuste pakkumisega rõhutas Paavo Nõgene Tallinki kui Eesti kuvandi looja ja hoidja olulisust meie tähtsaimatel partnerturgudel Soomes ja Rootsis ning ka laiemalt.

„Arvestuslikult kulutasid meie laevadel reisinud turistid 2017. aastal siin ligikaudu 400 miljonit eurot erinevatele kaupadele-teenustele, andes seeläbi tööd nii siinsetele kauplustele, restoranidele-baaridele, hotellidele, erinevatele teenusepakkujatele,” märkis Paavo Nõgene.