Kilekoti, paberkoti ja riidekoti ökoloogilise jalajälje mõõtmiseks on vaateid mitu, neid võib vaadata tootmise poolelt või korduvkasutamise ning vastupidavuse poolelt.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma toob näite, et kui kasutada nii paberkotti ning kilekotti kumbagi üksnes üks kord, siis on kilekott mõistlikum. „Kui aga võtta aluseks, et need satuvad loodusesse, on hoobilt paberkoti kasutamine mõistlikum, sest see laguneb valesse kohta sattudes huumuseks, ent kilekott mitte," selgitas ta.

"Kui ostame kilekoti ja kasutame seda mitu korda ning lõpuks kasutame selle veel prügikotina ära, ja siis saame väga hea tulemuse. Kui selle alternatiiv on, et ostame eraldi prügikotid, mida kasutame ainult ühe korra - sel juhul ostame ju kaks ühikut - kilekoti ja prügikoti," rääkis Heinma.

"Halb on see, kui kasutame midagi ühekordselt. Eesmärk on, et kasutaksime tooteid, mis oleks tehtud juba olemasolevast materjalist, näiteks vanadest ajalehtedest valmistatud kott," tõi Heinma näiteks, sellel juhul ei ole materjalil endal keskkonnamõju, kuna see on juba toodetud.

Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Katrin Batsi sõnul on püütudi inimesi juba aastaid taaskasutuskottide usku pöörata, aga näiteks tasuta õhukeste kilekottide jagamise keeld klientide käitumist muutnud ei ole. „Õhukesi kilekotte, mida varem sai tasuta, nüüd lihtsalt ostetakse. 80 protsenti Rimi klientidest kasutab oma ostude pakendamiseks kilekotti," rääkis ta.

"Kuue aasta jooksul on vähenenud kilekottide müük, paberkoti ja riidest koti ostmine on veidi kasvanud, aga ühelt poolt räägime me siiski miljonist ja teiselt poolt kümnetest tuhandetest. Kilekott on eestlaste eelistatuim ostukott ja see eelistus on väga suur," tõdes Bats.

Loe refereeritud artiklit pikemalt ERRi portaalis.