Omanik olemine ei anna eelist firma juhiks saamisel
Peame olema kindlad, et me palkame ettevõtete igapäevatööd juhtima parimad inimesed, ja olema head omanikud, kes ei torgi liiga palju ettevõtete igapäevategevust. See on kõigi huvides, et ettevõtet juhiksid parimad inimesed. Pole ju mõtet panna kedagi kohale, millega ta hakkama ei saa, selgitab Pauligi suguvõsa esindaja Eduard Samuel Paulig.
Eduard Paulig, ettevõtte The English Tearoom investeeringud jagunevad nii: 30-40% likviidseid varasid, 5-10% strateegilisi investeeringuid, 30% kinnisvara ja 30% alternatiivseid investeeringuid. Mida need viimased endast kujutavad?
Peamiselt erakapitali investeeringuid, kuid ka otseinvesteeringuid väikeettevõtetesse. Kaheksasse ettevõttesse on investeeritud umbes 11-12 miljonit eurot. Need on valdavalt Soome ettevõtted, aga meil on ka üks Rootsi ettevõte ja praegu vaatame just teist Rootsi oma. Kristel Meos saadab kogu aeg Eesti investeerimisideid, võib-olla jõuame kunagi ka Eestini.
Enne suguvõsa heaks tööle hakkamist tegutsesite kümmekond aastat panganduses. Kui raske oli pangandusest suguvõsaärisse minna?
See oli hoopis teistsugune maailm, kuid huvitav proovikivi. Oma ettevõtte jaoks töötada on alati parem kui pangas istuda. Töötasin kolmes pangas varahalduse valdkonnas. Mulle meeldis töötada eraisikust klientidega.
Kas siis, kui võtsite ette suguvõsaäri, olid juba abiks kokkulepitud põhimõtted, mida kõik järgisid?
Mingid põhimõtted küll olid, aga põhimõtteliselt alustasime nullist. Püüdsime läbi mõelda kõik aspektid, et saada need reeglitesse kirja pandud, ja siis kulus aastaid, et kõik sellega nõustuksid. Möödus palju aega, enne kui inimesed hakkasid neid järgima. Nüüd oleme küll sealmaal, kus kõik reegleid aktsepteerivad ja järgivad.
Aastaid tagasi kurtis Soome börsiguru Seppo Saario, et Soome väikeettevõtluse suurim probleem on äri edasiandmine järgmisele põlvkonnale, kes pole sellest vähimalgi määral huvitatud. Maksude mõttes on äri müümine tehtud väga vähe ahvatlevaks. Kui suguvõsa ettevõtluse struktuur on paigas, siis on vist selle probleemiga lihtsam?
Nii see on. Me näeme suurt vaeva, et panna järgmist põlvkonda ettevõttest huvituma ja selles osalema. Kõigepealt tuleb omandada sobiv haridus ja teha tööd, kus saab omandada kompetentsi, mida nemad ja meie vajame.
Võtame alguspunktiks tänapäeva. Lapsed näevad, et vanemal pole nende jaoks aega, sest on arendatud mingit äppi või tehtud idufirmat. Nad võivad juba puht protestist valida teistsuguse elustiili.
Esimene katsumus on panna nad üldse äri ja ettevõtluse vastu huvi tundma. Kui nad teevad seda kasvõi mujal, siis on lootus, et millalgi nad ikkagi hakkavad suguvõsa ettevõtte vastu huvi tundma.
Kuidas viia Pauligi suguvõsa 143 aastat edasi?
See on põhiküsimus: hoida suguvõsa õnnelik ja koos. Reeglid peavad paigas olema. Peame olema kindlad, et me palkame ettevõtete igapäevatööd juhtima parimad inimesed, ja olema head omanikud, kes ei torgi liiga palju ettevõtete igapäevategevust. See käib laiemalt kõigi ettevõtete kohta. Ärile pole hea, kui omanikud hakkavad kisklema.
Kas suguvõsa liikmetele ei tundu ebaaus, et olles omanikud, peavad nad ikka konkureerima koha pärast ettevõttes?
See on kõigi huvides, et ettevõtet juhiksid parimad inimesed. Pole ju mõtet panna kedagi kohale, millega ta hakkama ei saa. Meie huvides pole, et äril läheks kehvasti. Niimoodi pole alati kerge mõelda.
Kas teie lapsed - suguvõsaäri viies põlvkond - on juba äris tegevad?
Üks tütar just alustas tööd meie äris. Vanim poeg asutas äsja iduettevõtte. Seal õpib ta palju kasulikku, mis on meile kõigile pikemas perspektiivis hea. Vanim tütar töötab teatris ega tegele seega üldse äriga. Tema meie ärisse ei tule, on juba 29-aastane ja oma ala leidnud. Noorim tütar võib isegi kunagi ärisse jõuda, kuid mitte traditsioonilise äri valdkonnas. Ta õpib ja töötab ning tema missioon on päästa maailm. Loodame, et tal see õnnestub. (Naerab.) Jätkusuutlikkus peab olema iga tänapäevase äri nurgakivi. Selles mõttes võiks ta sobida ka meie ärisse, kuna kõik ei pea otse äri ajama.
