„Aktsiiside langetamise ettepanek puudutab kõiki alkohoolseid jooke ning pole ohtu, et kedagi eelistatakse, või kellegi ees infot varjatakse, ” ütles rahandusministri nõunik Lasse Lehis.

Lehise sõnul on alkoholiaktsiisi võitluses vastaspooltele asunud õlle- ja viinatootjaid informeeritud ühtviisi. Kuid tõenäoliselt ei pruugi viinatootjate soov, et õlle ja viina aktsiisi ühtmoodi langetatakse, teoks saada. „Kui õlle aktsiisi suurem langetamine muudab piirikaubandust meie kasuks rohkemal määral, siis seda ka tehakse,” lausus Lehis.

Erinevad stsenaariumid näevad ette aktsiisilangetusest võidetava tulu saavutamist ajavahemikus 2019-2023. Praegused arvestused tuleb aga ümber teha, kui Läti peaks otsustama 2020. aastal alkoholi aktsiise tõsta. „Tahame, et Läti piirikaubandus kaoks ja soomlased tuleksid meile tagasi alkoholi ostma,” selgitas Lehis. „Meie eesmärk pole langetada alkoholi hinda Lätist madalamale.”

Läti piiri äärde kauplusi asutanud ettevõtjad aga peavad leppima oma äriskeemiga kaasnenud riskiga, et turg mängitakse ümber. „Eelmise valitsuse rumalusega loodi ärimeestele selline võimalus, kuid nüüd peavad nad arvestama alkoholi läbimüügi vähenemisega ja võibolla hakkama müüma ka rauakaupu,” rääkis Lehis. „Valitsus igatahes piirikaupmeestele tekkivat kahju korvata ei kavatse.”

Alkoholi piirikaubandus lõi õitsele, kui Jüri Ratase eelmine valitsus tõstis aktsiise ennaktempos, põhjendades seda rahva tervise eest võitlemisega.