Varasemaltki on toodud välja Maximas esinenud veidraid silte, mille on tõenäoliselt koostanud töötajad, kelle eesti keele oskus jääb soovida.

Möödunud nädala lõpus märkas tähelepanelik poekülastaja kirjavigadega riiulivahe viita Tartu Sõbrakeskuse Maxima kaupluses. Silt viitab, et vahest võib klient leida „Hermeetiline nõud” ja „Plastmasist nõud”, kus sõnad ise olid õiged, kuid nende õigekiri oli veidi vigane.

Maxima Eesti meediajuht Marit Liik kinnitas, et kõnealused suunaviidad korrigeeritakse nii ruttu kui võimalik. „Täname tähelepanu juhtimast ja kindlasti julgustame kliente taolistest ebakõladest kliente meile otse teatama. Maxima turundustiim annab endast parima, et selliseid vigu vältida,” lisas Liik.

Probleeme ka varem

Eelmisel suvel juhtus sarnane asi Tallinnas Õismäe Maximas, kui iseteeninduskassa juurde oli asetatud silt, mis selgitas, et antud kassas on võimalik kaupade eest tasuda ainult pangakaardiga. Sel korral rõhutas jaanuaris Maxima tegevjuhi kohale asunud Marko Põder, et töötajate eesti keele oskusele ja õpetamisele pööratakse tähelepanu.

„Loomulikult tuleb mõista, et koheseid tulemusi ei saa me oodata. Mõned inimesed oskavad eesti keelt ja mõned ei oska ja arusaadavalt võtab ühel keeleõpe kauem aega kui teisel ja samuti on siin küsimus inimese enda keeleõppe motivatsioonis,” kommenteeris Põder 2018. aasta augustis Kasulikule.

Enamus poetöötajatest ei oska riigikeelt

Aprillis avaldas keeleinspektsioon 2018. aasta ülevaate, milles selgus, et 458-st müügi ja teenindustöötaja eesti keele oskuse kontrollimisel oli oskus ebapiisav 329-l töötajal (72,8 protsenti). Kontrollid viidi läbi Maximas (18 kauplust Tallinnas), Rimis (12 kauplust Tallinnas), Selveris (3 kauplust Tallinnas), Prismas, Maksimarketis ja Grossi kauplustes Tallinnas.

Trahviraha rakendati ühele töötajale ja kahel korral Maxima Eesti -le. "Maximas on kõige suurem probleem tööjõu puudus ja töötajate pidev vahetumine. Lisaprobleeme on tekitanud ka see, et nii Rimi kui ka Maxima kauplustes kasutatakse teistest riikidest pärit renditöötajaid, kes ei valda ka vene või inglise keelt," seisab kokkuvõttes.

Keeleinspektsioon koostas mullu 2926 kontrollakti, keeleseaduse rikkumine tuvastati 1998 puhul.