Mida läheb rahandusminister Martin Helme tegema nendel kohtumistel Brüsselis, millega ta Bloombergi külgedele sattus?

Neljapäeval ja reedel osaleb värske rahandusminister Martin Helme (EKRE) esmakordselt kahel Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Brüsselis. Sellega pälvis ta möödunud nädalavahetusel ära ka maineka majandusväljaande Bloombergi tähelepanu, kes kirjeldas, kuidas Helmele lähevad märksa enam korda rassiküsimused kui finantsteemad.

Ta tahab hoida oma riigi rassiliselt puhtana ja kasutab käemärke, mida kasutavad valgete ülevõimu pooldajad ning eeloleval nädalal istub ta koos kõigi teiste euroala rahandusministritega ühise laua taga, kirjeldas Bloomberg möödunud pühapäeval. Väljaanne märkis, et tegemist on Eesti uue rahandusministri Martin Helmega, kes osaleb 16. mail esimest korda eurogrupi kohtumisel ja 17. mail majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ecofin) istungil Brüsselis.

„Rahandusministri roll nendel kohtumistel on Eesti esindamine ja kaasa rääkimine arutluse all olevates majandus- ja rahandusküsimustes,” ütles Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast. Küsimuse peale, mis täpselt on Eesti seisukohad eesolevatel kohtumistel, märkis ministeeriumi esindaja, et nad saavad nendest täpsemalt rääkida pärast kohtumisi. „Nagu ikka, on Eesti seisukohad avalikud peale kohtumiste toimumist,” põhjendas Suutre.

Käis ka ELi asjade komisjoni eest läbi

Kohtumistel osaleb värske minister koos rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossiga. Temaga koos käis Helme Brüsselis aset leidvate kohtumiste teemasid ja seisukohti esmaspäeval ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetele tutvustamas.

Erinevalt rahandusministeeriumist ei näinud komisjoni liikmed probleemi Helme ja Rossi esitletud seisukohtade tutvustamisel, kuna nende kinnitusel on see avalik info. „ELi asjade komisjon toetas oma 13. mai istungil konsensusega valitsuse esitatud seisukohti, millest lähtuvalt rahandusminister Eestit Brüsselis esindab,” märkis komisjoni esimees, Keskerakonda kuuluv Anneli Ott.

Tema sõnul oli komisjoni liikmetel rahandusministri ettekande ja esitatud seisukohtade kohta ka küsimusi, need kõik said ka vastused. „Komisjoni liikmete küsimused puudutasid mh ELi majandusprognoosi ja ELi majanduskasvu mõjutavaid tegureid, olukorda euroalal, ELi digimaksu teemalisi arutelusid ning ELi aktsiisimaksu üldise korra direktiivi eelnõu läbirääkimisi,” sõnas Ott, viidates teemadele, millele Brüsselis toimuvad kohtumised seekord keskenduvad.

Euroopa Liidu asja komisjoni juhi kinnitusel oli kohtumisel ministri ja asekantsleriga meeleolu töine. „Komisjoni istungist valmib ka protokoll, mis sisaldab täpsemat arutelu kokkuvõtet ja mis avalikustatakse hiljemalt 20. mail,” sõnas ta.

Mõnevõrra kriitilisem oli esmaspäevase kohtumise osas opositsioonisaadik Kalle Palling (Reformierakond), kes samuti ELi asjade komisjoni kuulub. „Kogu selles olukorras on näha, et hakkab läbi kumama alatoon, et reeglid on lollidele,” kirjeldas reformierakondlane, viidates minister Martin Helme veendumusele, mis Eesti riigi ametlikesse seisukohtadesse veel jõudnud ei ole.

„Aga see on see üks oht, et hakatakse ütlema, et need võlameetmed ei ole siin aidanud (viitab Euroopa Liidu rahandust puudutavale teemale – S. L.) ja mis me siis ikka neid siin nõuame. Seal kõlas ka osade komisjoni liikmete arvamus, et miks me nõuame selle vähendamist, las jääb samale tasemele,” rääkis Palling, viidates Euroopa majanduse kahanevale mõjule maailmas. „Lausa öeldigi, et üks riik, mida võikski ohtralt laenurahaga stimuleerida, ongi Eesti,” lisas ta.

Palling ise oli siiski seisukohal, et oluline on võla vähendamine ja Euroopa Liidu eelarvereeglitest kinni pidamine. Teine teema, mis tekitas rohkem diskussiooni, oli digimaksu kehtestamine Euroopas. „Kui Euroopa Liit jääb üksi selle kehtestajaks, siis me võime unistada, et me siin konkureerime Hiina või USA-ga,” leidis Palling. Aga see on juba laiem teema ning mitte otseselt tänase valitsuse küsimus, juured on kaugemal.

Oli sama üleolev kui Mart Helme riigikogu ees

Tema seisukoht on, et kui kaaluda Amazoni või Google’i maksustamist ettevõtte tulumaksuga, siis peaks seda tegema globaalsel tasemel, mitte ühe kitsa maailmajao keskselt. „Vastasel juhul, kui me Euroopas sellega pullime, siis pühime need viimasedki peakontorid siit minema,” nentis ta. Palling on seda meelt, et täna pakutud kujul digimaksust asja ei saa.

Kui rahandusminister Martin Helme ütles mõned nädalad tagasi Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ta on Euroopa Liiduga piikide murdmiseks ja nende sätestatud reeglite kahtluse alla seadmiseks kõige parem inimene üldse, siis Palling ei välista, et ühel hetkel Helme rahandusministri ametis kindlasti Euroopa Liidu institutsioonide nö paikapanemiseni ka jõuab.

"Seda küll ilmselt rohkem lärmavas retoorikas, kui sisus ja tegudes. Ent mainekahju on sellega tehtud ja järgmised ministrid peavad hakkama seda segadust kraamima," rääkis reformierakondlane. Palling viitas ka täna Mart Helme poolt riigikogus öeldule, kus EKRE juht märkis, et kui ta on alfaisane, siis on seda igalpool.

"Nende puhul on puudu veel Trumpi enda kohta öeldu – et lisaks sellele, et olen alfaisane, olen ma ka stabiilne geenius," nentis opositsioonisaadik.