„Põhjused taandumiseks on sarnased, mis mõjutasid Nordea ning DNB panga otsuseid - peljatakse Venemaa agressiooni lähinaabrite suhtes," lisas Aimar Roosalu. „Kuid nende kliendid siiski teenindamata ei jää, selles osas on Eesti kohalikel pankadel lisaks Bigbankile ka LHV ja COOPi näol hea alternatiiv. Hästi kapitaliseeritud kohalikud pangad suudavad pakkuda neile ka laiemat tootevalikut."

Roosalu hinnangul vähenevad välisettevõtete võimalused Baltimaades äri teha pärast seda, kui Handelsbanken sulgeb kontorid Tallinnas, Riias ja Vilniuses.

„Vaatamata Handelsbankeni väikesele turuosale ning vähese kasvu strateegiale annab nende lahkumine siinsele turule negatiivse emotsiooni," rääkis Aimar Roosalu.

„Eelkõige mõjub see halvasti välisinvesteeringute vähenemise kaudu, sest pank teenindas teiste riikide kliente filiaalina. Kindlasti kahandab ka Eesti ja Baltimaade rahvusvahelist usaldusväärsust, isegi siis, kui selleks ei ole sisulist põhjust."

„Kahtlemata tekivad küsimused, et miks paneb üks stabiilne ja lugupeetud pank uksed kinni ning ei pea vajalikuks siinsesse piirkonda ise veidi investeerida, et majandustulemusi parandada," märkis Aimar Roosalu. „Sellises olukorras tekib õigustatud huvi ka spekuleerida, et milline põhjamaade pank lahkub järgmisena? Kindlasti mõjutavad sellised uudised pikaajaliselt ka raha hinda, kuna kinnitavad turu kõrgemat riskantsust. Eriti põhjusel, et Handelsbanken ei ole sugugi esimene lahkuja."

Handelsbanken teatas täna, et sulgeb Eestis, Lätis ja Leedus filiaalid.

"Kuigi rakendasime kulude kärpimise meetmeid, ei tegutsenud pank piirkonnas rahuldavalt," teatas pank börsiteates. "Kasumlikkus oli liiga madal ja kulud liiga kõrged. Arvestades ka paljude klientide käitumise muutuste ja suurema investeerimisvajadusega, otsustas pank sulgeda 2020. aastal tegevuse Balti riikides."

Handelsbanken tegutses Balti riikides kümme aastat. Eesmärk oli koduturu klientide abistamine äri ajamisel piirkonnas.