Tungeri restoranid Rataskaevu 16 ja Väike Rataskaevu on Tripadvisori hinnangute kohaselt Tallinna parimad. Sinna pääsemiseks tuleb kohad nädalaid ette broneerida. Kui restoranides on tööjõu liikumine tavapäraselt väga suur, siis Tungeri restoranides vastupidi, on kaadrivoolavus imeväike. Nagu Rain Tunger isegi tunnistab: see on ime.

Mis on see imerelv, miks inimesed tahavad tema juures töötada ning omalt poolt klientidesse panustada?

„Pingutan ettevõtjana iga päev, et minu kollektiiv tunneks end hästi ja inimesed oleksid õnnelikud, “ ütleb kuus aastat restoraniäride juhtimisega tegelenud, kuid terve oma tööelu teenindusega seotud olnud Tunger. Et inimesed oleksid õnnelikud, tuleb mõista, mis on need vajadused, mis vajavad katmist, et kolleeg saaks olla tema ise, saaks teha sellist tööd, millel on tähendus.
Juht on Tungeri sõnul samuti teenindaja, kes teenindab oma kolleege.
Tunger tõi oma ettekandes välja kümme põhimõtet, mida ta töös rakendab ja tänu millele ongi saavutatud sellised suurepärased tulemused:

1. Teadvusta, mis on töö tähendus
Restoraniäris võib töö sisuks olla ka näiteks logistika või andmete sisestamine, mis esmapilgul võib tunduda üsna mannetuna, kuid Tungeri kinnitusel on teenindus privileeg ning iga inimene peaks kohustuslikus korras mõned aastad teenindaja olema. Teenindajana pead sa kontakti looma, olema tundlik, õppima meeskonnatööd. Töö hoiab sind ka vormis ehk säästad trenniraha ning selle eest makstakse veel pealegi.

„Minu jaoks on teenindus privileeg ja kingitus,“ tõdes Tunger, selgitades, et ühet inimest positiivselt mõjutades mõjutatatakse sellega veel viit inimest. Restoranis aga 100 inimest teenindades mõjutab ta seega 500 inimest.

Tungeri sõnul ei eksisteeri eraldi inimese era- ning tööelu. „On elu, kus me oleme need, kes me oleme,“ kinnitab ta. Oma restoranides püüab ta oma töötajatega läbi enda eeskuju muuta Eesti teenindust paremaks ning muuta maailma paremaks paigaks. „Tahame oma klientides tekitada tunnet, et nad on märgatud, hoitud ja tunneksid ennast erilisena. Et nad tunneksid ennast oodatuna,“ räägib ta.
„Tähtsustame oma tööd ja teame, et oleme maailma muutjad. Teeme midagi, mis rikastab inimeste elu,“ sõnastab ta teenindaja töö tähenduse.
Ei eksisteeri eraldi era- ning tööelu. On elu, kus me oleme need, kes me oleme.

2. Tunnustus
Kui tunnustus on heade tulemuste eeldus, siis peaks seda Tungeri sõnul ometi pidevalt tegema. Tunnustamine on inimese üks põhivajadusi ja tunnustamisväärse märkamine muudab ka juhi elu. „Minu maailm muutus, sest hakkasin inimestes head ja ilu märkama,“ tõdes Tunger.

Samas on inimestel tunnustust ja komplimenti keeruline vastu võtta, sest me ei suuda usaldada, et see on heatahtlik. Tunger möönab, et tallegi on öeldud, et tegemist on turundustrikiga ning see on liiga ameerikalik.

Kompliment peab olema siiras, sest inimesed tunnevad ebasiiruse ära. Nii käib Tunger oma kollektiivi iga päev läbi ning samamoodi tunnustab ka oma külalisi. Just nemad võtsid kasutusele nüüdseks laiemalt levinud kohvitassi alustele positiivsete sõnumite kirjutamise.
Samas tuleb arvestada, et on inimesi, kes lähevad tunnustamise peale täiesti endast välja.
Küll aga tunnevad inimesed üldiselt tunnustusest tõsiselt puudust, mistõttu on see oluline nende enesetunde parandamiseks. Tunger toob näite kliendist, kellele ta kirjutas „Te olete kingitus meile kõigile“. Klient hakkas selle peale nutma, mis muidugi Tungerit ehmatas ning tekitas küsimuse, kas ta solvas klienti millegagi. Kuid klient tunnistas, et tal oli seda sõnumit lihtsalt väga vaja.

3. Töökeskkond
Töökeskkond on ettevõtte eesmärkide täitmiseks väga oluline. See on Tungeri sõnul nagu kell, milles töötavad erinevad mehhanismid. Kui üks osakond jääb töökollektiivis tähelepanuta, siis jääb ka kell seisma. Tungeri igapäevatöö seisneb tagamises, et keskkond toetaks ettevõtte eesmärke. Seda tuleb endalt iga päev küsida. Kas meil on vajalikud töövahendid või kustutame tulekahju?

4. Meeskond.
Tunger tunnistab, et ei värba enam ammu mitte oskusi, vaid väärtusi. Sest oluline on see, mis inimesega kaasa tuleb. Selleni viisid omandatud kogemused. „Arvasin, et inimesed muutuvad, aga sain valusa õppetunni, et inimesed ei muutu,“ tunnistab ta. Inimene, kes kritiseerib, on negatiivne ja pahur, õõnestab kogu meeskonda. „Nagu korvitäis õunu. Kui üks õun mädaneb, siis mädanevad varsti ka teised,“ iseloomustab ta.

Arvasin, et inimesed muutuvad, aga sain valusa õppetunni, et inimesed ei muutu.

Kuidas selliseid olukordi lahendada? Tungeri sõnul saab siin lähtuda töötaja õnnest, sest ilmselgelt selline inimene ei ole kollektiivis rahul. Ja nii ütlebki Tunger sellisele töötajale: „Ma tahan, et sa oleksid õnnelik. Ja kuna mina seda ei suuda, siis lasen su vabaks, et sa saaksid olla õnnelik,“ räägib ta.

5. Areng
Rutiin sööb töötahet. Rutiin on korduvate tegevuste tegemine ilma, et inimene ise kasvaks. Kui rutiini taluvuse piir ületatakse, on see Tungeri sõnul peamine põhjus, miks töökohti vahetatakse. Ka tema ei taha, et head töötajad lahkuksid, nii annab ta töötajatele pidevalt kasvuvõimalust.

Oluline seejuures on inimesel enda töö teadvustamine, sest vaid niimoodi on võimalik sellesse põhjalikumalt süveneda, detaile laiendada, spetsialiseeruda. Teeninduses toob ta näiteks küsimused: milline on minu kõnekeel, milline kehakeel, palju ma tean veinimaailmast, palju kohvimaailmast, kui hästi ma laudu koristan? „Kõigesse on võimalik minna sügavuti,“ kinnitab ta.

Samuti korraldatakse personalile erinevaid koolitusi nn hommikuülikooli raames, kus erinevad huvitavad inimesed rääkimas käivad. Nii käis neile Epp Kärsin rääkimas seksuaalkasvatusest. Loomuliult võiks tekkida küsimus, et mis sellest nende kollektiivile kasu on, kuid Tungeri sõnul oli see väga arendav ja inspireeriv. Samuti on Andrus Kivirähk neile rääkinud raamatute kirjutamsest.
Areng on uue ammutamine, millega inimene muutub paindlikumaks, elastsemaks ning suudab vastu võtta seda, mida nõuab tänapäeva maailm.
Kõigesse on võimalik minna sügavuti.

„See hoiab meeskonda koos,“ kinnitab Tunger, lisades, et nende kaadrivoolavus on imepisike, mida ta ka ise loeb imeks. Seega teeb ta midagi õigesti.

6. Paindlikkus
Inimestel aeg ajalt ikka juhtub midagi ootamatut. Nii pidi Tunger ise veetoru lõhkemise tõttu tööle hilinemise eest kirjutama seletuskirja ja sai käskkirja. Tööandja ei mõistnud. „Minu töötajad ei pea kartma, et kaotavad töökoha,“ kinnitab Tunger, lisades, et ei ole midagi vägivaldsemat, kui mitte aktsepteerida seda, mis on.

Ta toob näiteks töötaja, kes teatas, et ei saa tööle tulla, sest koeral on kõht lahti. Loomulikult ärritas see Tungerit ning esimene mõte oli, et „anna see koer ära ja tule tööle, sest mul ei ole inimest sinu asemele panna“. Kuid ta mõistis, et niimoodi käitudes rikub ta nende omavahelise suhte. „Hingasin kolm korda sisse ja välja ning pakkusin, et katan esimese pool päeva ise ning palun kutsu abikaasa teiseks pooleks koju,“ räägib ta. „Mis kõige olulisem- see koer on hoitud.“

7. Raha
Tunger tunnistab, et soovib, et tema kollektiiv saaks rohkem raha. Samas tõdeb, et tema elu jooksul ei ole üksi ülemus tulnud talle raha pakkuma. Ka tema ise ei tee seda.

Ta õpetab kollektiivile, milline töötaja on kõige nõutum: ettevõtja mentaliteediga. Ehk see, kes märkab ja tahab teha. Ettevõtetes on palju parandamist vajavaid asju. Üks inimene teeb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, kuid teine märkab tegemist ja parendamist vajavaid asju. Teeb ettepanekuid, kuidas tööd paremini teha ja on valmis seda ise tegema.
„Kui tahame materiaalseid väärtusi ligi tõmmata, siis peame olema ettevõtlikud. Kui näed vajadust, võta ette ja tee ära,“ räägib Tunger, lisades, et sellega kasvab ka ettevõte ning seda tuleb võimaldada.

8. Eesmärgid
Tunger räägib, et mõnda aega lasi ta asjadel lihtsalt kulgeda, sest kõik liikus paremuse poole. Iga ettevõte on suuteline tippu jõudma. Tõeline väljakutse seisneb aga selles, kuidas seal tipus püsida. „Kui oleme saavutanud tipu, siis kaob motivatsioon,“ tõdeb Tunger. Sestap tuleb endale võtta selge eesmärk, olgu selleks siis mingi unistus või uus juhtimiskvaliteet. Ise juurutab Tunger uut aususel ja läbipaistvusel tuginevat juhtimissüsteemi.
„Sihipärasem tegevus on produktiivsem,“ kinnitab ta.

9. Tööd, mida inimene ei taha teha
Tungeri sõnul ei sobi kõik tööd kõikidele. Inimesele ei tohi anda tööd, mille tegemiseks ta kulutab kolm korda rohkem energiat kui teine, kes teeks seda naudinguga. Sestap on ta veendunud, et kui keegi mingit konkreetset tööd teha ei taha, siis ei ole seda ka vaja ning kohustused on mõtet delegeerida. Sestap ei ole mõtet ka fikseeritud ametijuhenditel.

Ta toob näiteks, et talle ei meeldinud teha inventuuri. Ta muutus ärevaks juba inventuuri oodates ning protsessi käigus tulid sisse vead, mida tuli parandada. Samas kolleeg tegi seda kõike naudinguga ning väga täpselt. Sestap lepitigi kokku, et edaspidi vastutab selle eest kolleeg. Tähele tuleb muidugi panna, et tõenäoliselt tuleb sellisel juhul ka osa tasust kolleegile loovutada.

10. Ausus
Kõik meist on kogenud hetki, kus oled nii väsinud, et parema meelega tahaksid kodus puhata. Kuid paraku oleme lubanud sõbraga kohtuda ning kohusetundest seda ka teeme. Tegelikult võiksime aga sõbrale ausalt oma väsimust ning kodus oleku soovi tunnistada ning kohtumise edasi lükata.
Tungeri sõnul on see küsimus piiride tunnetamisest. „Kui inimene tunnetab oma piire, siis on kõikidel parem tegutseda,“ tõdeb Tunger, lisades, et sellisel juhul ei teki kollektiivis ka intriige.

Ausus, see on oskus tunnistada enda vigu ja ennast väärtustada, et saaksime paremaks.

Tunger lisab, et töötajate karistamine ei ole kunagi toonud soovitud tulemust, vaid oluline on, kas inimene mõistab, mis valesti läks.

„Kõige olulisem hetk on praegu. Kõige olulisem inimene on see, kes on sinu ees. Ja kõige olulisem asi on teha talle head,“ lausub Tunger.