Kohus: Pärnu lennujaama lennurada võib edasi ehitada, kuid Tallinna Lennujaamale jääb risk, et kasutusluba sellele ei anta

Tallinna Halduskohus võttis eile Air Livonia 28.aprillil esitatud Pärnu lennujaama lennuraja ehitustöödeks antud ehitusloa tühistamise kaebuse menetlusse. Kui esialgse õiguskaitse korras peatati lennuraja ehitustegevus 15. maini, siis kohtu eile määruse kohaselt võib lennurada edasi ehitada, kuid Tori vallavalitsus ei tohi sellele kasutusluba väljastada.

OÜ Air Livonia esitas 28. aprillil Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse korralduse „Ehitusloa andmine“ tühistamiseks. Korraldusega anti AS-le Tallinna Lennujaam ehitusluba Tori vallas Pärnu lennujaama lennuraja ehitustöödeks. Lisaks esitati esialgse õiguskaitse taotlus korralduse kehtivuse peatamiseks, mille kohus ajutiselt rahuldas, peatades ehitusloa kehtivuse kuni 15. maini.

Kolmapäevase määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja muutis varasemat esialgset õiguskaitset, keelates Tori Vallavalitsusel vaidlustatud korralduse ja ehitamise tulemusel kasutusloa väljastamise. Ehitustegevuse peatamist kohus ei pikendanud.

Halduskohus leidis, et ehitustööd ise, s.o lennuraja konstrueerimine ja pikendamine ei riiva Air Livonia õigusi. Kaebuse väited on suunatud sellele, et lennuraja kasutuselevõtu korral luuakse kaitsevöönd, mis piirab kaebaja tegevusi, mitte ehitamine ise. „Seega puudub kaebajal õiguskaitsevajadus ehitamise takistamiseks. Lennuraja täies pikkuses valmis ehitamine ei pruugi tähendada seda, et õiguslikult lubatav on ka selle täies ulatuses kasutamine,“ täpsustas kohus.

Kohus seadis kahtluse alla, kas Tori Vallavalitsus on piisavalt ja õiges menetluses kaalunud, et Tallinna Lennujaama huvi lennuraja rekonstrueerimiseks ja sellega kaasnevad piirangud kaaluvad üles naaberkinnistu omanike õigused ja huvid. Lennuamet kaalub küll hiljem lennuohutuseks vajalikke tingimusi ning naaberkinnistu omanike huve. Samas ei kaalu Lennuamet enam seda, kas lennurajast tulenevad piirangud võivad olla sedavõrd suured ja naabrite suhtes ebaproportsionaalsed, et lennurada tuleks jätta rekonstrueerimata või kasutusele võtmata.

Halduskohus ei pidanud vajalikuks katkestada ehitustöid, arvestades ka Tallinna Lennujaama selgitusi, et ehituse rahastamine on võimalik veel lühiajaliselt käesoleva aasta lõpuni ning ehitamise keelamisel võib jääda lennurada üldse rekonstrueerimata. Kohus leidis, et ühelt poolt kaaludes kaebajale tekkivaid tagajärgi, mis tekivad alles lennuvälja kasutusele võtmisel, teisalt aga ehitamise rahastamise piiratud ajaraami, on poolte huvide tasakaalupunkt võimalik leida nii, et lubada küll ehitustegevus, kuid keelates kasutusloa väljastamine. Selliselt on kolmandal isikul võimalik ehitustegevus lõpule viia, kuid kaebajale sellega tagajärgi ei kaasne. Riigikohtu praktika kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse alles pärast kasutusloa andmist.

Sellega jääb Tallinna Lennujaama kanda risk, et tal on võimalik küll ehitustegevus lõpule viia, kuid ehitusluba tühistatakse. „Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei anna kohus arendajale garantiid, et ehitusluba hiljem ei tühistata. Kohtus tähtaegselt vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamine on arendaja äririsk“ rõhutas halduskohus.

Lisaks märkis kohus, et soovib asja lahendada kiirendatud korras, seda nii menetlusosaliste kui ka avalikkuse huvides. Samuti ei välistanud kohus asjas kohtuväliselt lahendamise võimalust, andes pooletele võimaluse seda kaaluda. Pooltel on võimalus esitada oma seisukohad kohtule 3. juunil. Peale seda selgub edasine menetluse käik (vajadusel istungi aeg ning edasised tähtajad).

Kolmapäevast määrust saab vaidlustada esialgset õiguskaitset puudutavas osas 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtus.