Uuring: Tööandjad peavad harjuma rööprähklevate noortega
Tööandjatel ei jää muud üle kui harjuda kontorilaua taga pealtnäha keskendumisvõimetute noortega , kes nö rööprähklevad 7 tundi ja 50 minutit ööpäevas, leidis Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.
Reinson tutvustas Uue Ajastu konverentsil Kantari globaalsetele ja ka kohalikele uuringutele toetudes alates 1990. aastate keskpaigast sündinud noorte eripärasid tööturul. Kui Y-põlvkond ehk millenniaalid said täisealiseks möödunud sajandi lõpul ja käesoleva esimesel kümnendil, siis Z-generatsiooni noored alles sisenevad tööturule.
„Esmakordselt on meie ees põlvkond, kes ei mäleta elu enne guugeldamist,“ märkis Reinson. „Nad on üles kasvanud koos nutitelefoni hüppelise arenguga ning piirid digitaalse ja füüsilise elu vahel on hägustunud. See on tugevalt muutnud ka tänaste noorte meediatarbimist võrreldes muu elanikkonnaga – nad toimetavad ööpäevas üle 4 tunni sotsiaalmeedias, 3 tundi Youtube’is, lisaks on neil veel tundide kaupa muid online-tegevusi ja alles jääb ka ligi 2,5 tundi teleri ees veetmiseks.“
Terve tööpäeva jagu multitaskimist
Reinsoni kinnitusel vaatlevad valdavalt keskealised tööandjad Z-põlvkonda suure huvi ning kohatise hämmastusega. „On nad siis tõesti varasematest noortest nii erinevad? Kõige drastilisema erinevusena paistab silma nn multitasking, mitme meediakanali või seadme paralleelne kasutamine,“ kõneles Reinson. „Mõnevõrra on see muutunud uueks normaalsuseks kõigis vanusegruppides – ca 3,5 tundi veedab keskmine eestlane mitme meediakanali seltsis korraga, ta vaatab diivanil telerit, toimetades samal ajal tahvelarvutis või klõpsides oma sülearvutis samaaegselt uudisteportaali ja sotsiaalmeedia vahel. Aga nagu kinnitas Kantar Emori Meediapäeva uuring 2018, moodustab rööprähklemine Z-generatsiooni päevast lausa 7 tundi ja 50 minutit. Jah, see pole kirjaviga – peaaegu terve tööpäeva!“
Nii ongi tööandjad Reinsoni kinnitusel märganud, et kontorilaua uueks põhikompositsiooniks on muutumas klaviatuuri ja küünarvarte vahele paigutatud nutiseade. „Edasi küsib ettevõtte või avaliku sektori asutuse juht endalt, kas uue olukorraga tuleks leppida või peaks produktiivsuse ja töötaja vaimse tervise huvides taolist ekraanide vahelist pendeldamist piirama? Nn nutisõltuvus on teatavasti kasvav probleem ning ideaalses maailmas peaks nutiseadmed töö tegemise ajaks ära panema, et püüelda loovuse ja produktiivsuseni. Keskmisel tööandjal on aga ilmselt muudki teha kui lakkamatult tuuleveskitega võidelda ja selgitustööga tegeleda."
Ärgas ja avatud põlvkond
Samas ei erista Z-põlvkonda üksnes meediatarbimise harjumused, vaid ka teatud uus vaimsus. „Nad on ärksad, leidlikud ja avatud,“ ütles Reinson. „Nad tunnevad huvi ühiskondlikult oluliste teemade vastu, olles tundlikumad näiteks keskkonna ja kliimamuutuste küsimustes. On vähenenud nende noorte osakaal, kellele ei meeldi vastutada ja kes pigem täidaks käske.”
Y- ja Z-põlvkondi näibki Reinsoni hinnangul eristavat see, et Y-põlvkond nõuab maailmaparandamist tööandjalt või riigilt, sellal kui Z-põlvkonna noor näitab muutuste elluviimiseks ise üles rohkem initsiatiivi. Ka enda keha ja tervise osas võetakse suurem vastutus – kui 2011. aastal nõustus väitega „Minu toitumisharjumused on väga tervislikud“ 23 protsenti noortest vanuses 15-24, siis 2018. aastal oli nõustujate osakaal samas vanusegrupis ehk n-ö uute noorte seas juba 34 protsenti. Z-noori iseloomustab ka avatus individuaalsete erinevuste suhtes, nad ei ole kinni iganenud stereotüüpides. Aastal 2011 tundus ütlus „tõelised mehed ei nuta“ õige kolmandikule 15-24-aastastele, 2018. aastal oli nõustujaid aga umbes viiendik.
Samas ei tasu Reinsoni kinnitusel unustada, et inimeste lahterdamine soo, vanuse jms põhjal ei saa kunagi anda lõplikku tõde terve grupi kohta.
„Kui võtame juhusliku 21-aastase, võib ta olla oma hoiakute poolest sarnasem mõne keskealisega kui oma vanusekaaslastega. Teatavasti on grupisisesed erinevused üldjuhul suuremad kui gruppide vahelised erinevused. Ka poliitilistelt vaadetelt on tänased noored väga polariseerunud ja nende hulgas on keskmisest kõrgem nii EKRE kui ka sotside toetus. Seega ei tasuks kõiki Z-generatsiooni esindajaid n-ö ühe vitsaga lüüa,“ selgitas Reinson.
