Mida kujutab endast riigi poolt müüdav ettevõte Eesti Teed?
Eesti Teed oli mullu kahjumlik ettevõte ning ka selle aasta esimese kvartali tulemi ees oli miinusmärk.
Ettevõtte tänavu aasta esimese kvartali käive oli 3,6 miljonit eurot ja puhaskahjum 400 597 eurot. Aktsiaseltsi juhatuse esimees on Andres Agukas ning nõukogu liikmeteks Rain Vääna (esimees), ning Sander Salmu ja Virge Aasa.
Rakveres asuva peakontoriga ettevõtte läinud aasta käive vähenes 30 miljonilt eurolt 28,5 miljoni euroni. Kui 2017. aasta lõppes 1,9 miljoni eurose puhaskasumiga, siis mullu ulatus kahjum 640 807 euroni.
Alates 1. novembrist 2017 tegutseb äriühing vabal turul ning kogu tulu teenitakse sarnaselt teiste erasektori turuosalistega. Ettevõte teostab maanteeametiga sõlmitud pikaajaliste lepingute alusel korrashoiutöid Võrumaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Keilas ning OÜ-ga Sakala Teed sõlmitud alltöövõtu lepingu alusel Tartumaal.
2018. aastal võitis AS Eesti Teed pindamise objektid 9 maakonnas, millest mahukaim oli Harju- ja Raplamaa objekt. 2018. aastal teostas ettevõte 6,5 miljonit ruutmeetrit pindamistöid ning oli selle mahuga selge turuliider. Lisaks riigimaanteedele olid 2018. aastal oluliseks turuks äriühingule ka tööd kohalike omavalitsuste teedel. Suurimad kliendid 2018. aastal olid Tori, Saaremaa ja Elva vald.
Riik loodab ettevõtte müügiga teenida vähemalt 10 miljonit eurot, enne seda aga sellest võimalikult suure dividendi välja võtta. Eelmisel aastal võttis riik Eesti Teedest dividendideks 2,7 miljonit eurot, veel aasta varem 3,3 miljonit eurot. Tänavu aastaks riigile rahasadu küll plaanitud ei olnud.
Rahandusminister Martin Helme selgitas täna pärast valitsuse müügiotsust, et Eesti Teed ei ole megakasumlik ettevõte, aga siiski "plussis". "Kindlasti ei ole meie eesmärk sealt lihtsalt iga hinna eest mingi raha kätte saada, et ettevõttest lahti saada."
Ta lisas, et risk jääb, et tagajärjeks võib olla siis turukonkurentsi vähenemine ja hinnatõus. "Seda me arutasime täna ka valitsuse istungil. Selline üldine hoiak on, et kui me ei saa õiget hinda ja kui me seal näeme mingisuguseid ohtusid, siis loomulikult me ei müü. Aga kõigepealt me viime ta müüki ja siis me vaatame, millised pakkumised tulevad. Printsiip on ju väga lihtne: kui on olemas piisavalt palju erafirmasid, kes seda tööd teevad ja me seda teenust niikuinii sisse ostame - ja riik sisuliselt ostab iseenda firmalt ise teenust sisse -, siis ei pruugi olla kõige ratsionaalsem tegevus.
Dividendide puhul kinnitas minister firma "tühjakslüpsmist". "Tänane üks otsus oli, et enne, kui me müüki paneme, võtame sealt ka veel välja dividendid, mida on võimalik võtta." See muudab müügihinda, mille puhul algne ootus oli suurusjärgus 15 miljonit. "Kui me nüüd dividendid välja võtame, siis kindlasti see hinda muudab, loodetavat saadavat hinda muudab. Nii et kindlasti peaks see hind olema üle kümne miljoni."
