Euroopas kaost külvav Venemaa saastunud nafta kriis on hullem kui keegi oleks osanud arvata
Enam kui neli nädalat on tanker Mendeleev Prospect Poola Gdanski sadama lähistel ankrus, kuid 50 miljoni dollari eest lastiks olnud toornaftat maha laadida ei saa. Pärast iga normaalset reisi oleks tanker kiiresti 700 000 barrelit Venemaa naftat viinud rafineerimistehasesse, et sellest saaks bensiin, diislikütus ning teised naftatooted. Kuid Mendeleev Prospect on pretsedenditu, juba kuu aega Euroopa naftaturul kaost külvanud naftakriisi ohver. Kriisi pikkus ning ulatus on sellele andnud juba poliitilise mõõtme.
Neljapäeval otsustas Poola peaminister Mateusz Morawiecki lahenduse otsimisse isiklikult sekkuda, kuid tõdes, et läbirääkimised olid väga-väga rasked.
Aprillis tuvastati Sõpruse naftajuhet mööda liikuvas Venemaa toornaftas ebatavaliselt kõrge kemikaalide, klooritud süsivesinike tase. Naftajuhe ehitati 1960-ndatel toimetamaks naftat NSVList Ida-Euroopa riikidesse. Kloriidid võivad rafineerimistehastele tõsise kahju tekitada ning 24.aprillil peatas torujuhtme operaator Transneft PJSC tarned. Moskva lubas probleemi koheselt lahendada. Neli nädalat hiljem on Venemaa naftavool Euroopasse vaid nireke.
Tavapäraselt toob Sõpruse torujuhe Euroopasse kuni 1,5 miljonit barrelit päevas. Seda on rohkem kui OPECi liikme Liibüa kogutoodang. Nafta läheb otse rafineerimistehastesse kahe eraldi toruühenduse ning tankeritega Ust-Luga eksporditerminali kaudu.
Vaatamata Venemaa lubadustele tarned päevadega taastada, on kriis veninud suuremaks, pikemaks ning ka kulukamaks kui keegi oleks oodanud ning lahendus võib tulla alles nädalate pärast.
Saksamaal on Euroopa üks suurimaid rafineerimistehaseid, Prantsusmaa naftagigandile Total SA-le kuuluv Leuna tehas uksed sugenud. Poola on olnud sunnitud kasutusele võtma kütuse kriisivarud. Rotterdamis on osad tehased sunnitud koormust vähendama.
Kes kulud kinni maksab
Tehniliste väljakutsete lahendamisele lisaks käib vaidlus selle üle, kes kriisi kulud kinni maksab. Neljapäevasel kohtumisel Varssavis oli küll mõningane edasiminek, kuid lahendust ei leitud.
„Seni on Sõpruse naftajuhtme tarnete taastamine edenenud väga aeglaselt," tõdes Viini konsultatsioonifirma JBC Energy GmbH oma klientidele saadetud kirjas. „Läbirääkimised ja maksete korraldamine võib võtta ega ning toob viivitused ka tarnete täielikus taastamises".
Samuti on müstika, mis toimub Venemaa naftaga kui naftajuhe on suletud. Ametlikel andmetel ei ole meie idanaabri naftatootmine oluliselt vähenenud: aprillis toodeti 11,23 miljonit barrelit päevas ning mais on tootmine olnud senini 11,15 miljonit barrelit. Samal ajal viib Venemaa päevas välja tavapärasest miljoni barreli võrra väiksema koguse, umbes kümnendiku toodangust.
See on pannud naftakauplejad arutlema, kuidas Venemaa on suutnud naftatootmise säilitada ning kas riigil on miljonite barrelite jaoks tühje mahuteid, kuhu nelja nädala vältel Sõpruse torujuhtme kaudu voolama pidanud nafta paigutada.
Transnefti ning Rosnefti pressiesindajad keeldusid kommentaaridest.
Kulud üha kasvavad
Mida rohkem aeg venib, seda suuremaks kerkivad ka kulud. Bloomberg vestles endam kui tosina naftakaupleja ning rafineerimistehase juhiga Londonis, Genfis ja Moskvas ning nende kinnitusel võivad kulud tõusta miljardi dollarini. Kalkulatsioonides lähtuvad nad saastunud nafta hulgast ning barreli 10-20 dollarilisest hinnaalandusest, mida rafineerimistehased sellise nafta eest saada soovivad. Eksperdid oma nime all rääkima ei soostunud, et kommertssuhteid Venemaaga mitte kahjustada.
Kuigi Venemaa ei ole oma hinnangut veel avaldanud, usuvad lääneriikide kauplejad, et probleem kestab kauem ja selle lahendamine võtab rohkem aega kui seni arvatud. Kui Venemaa ametlike väidete kohaselt on saastunud umbes 20 miljonit barrelit, siis naftakauplejad ning rafineerimistehaste eksperdid usuvad, et number on pigem ligi 40 miljonit.
Mida suurem on saastunud nafta hulk, seda laiaulatuslikum on ka probleem: saastunud toornafta kemkaalide taseme vastuvõetavaks muutmine on ajamahukas ning selle segamisel tuleb tõenäoliselt 1 saastunud barreli kohta võtta 10 barrelit puhast naftat. Nii et puhastusprotsess võib võtta mitte nädalaid vaid kuid. Seni on Poola rafinerimistehased segamist proovinud, kuid probleemid on suured.
Energy Aspects Ltd nafta peaanalüütik Amrita Sen selgitab, et Venemaa toornafta segamine võtab aega ning selleks on tarvis sadu miljoneid barreleid puhast toornaftat.
Teine probleemide pundar puudutab kriisi eest vastutajaid ja selle lahendamise kulude katmist.
Torujuhtmeid haldab Vladimir Putini endise KGB sõbra Nikolai Tokarevi juhitud Transneft. Suurema osa naftast tarnib Igot Setšini juhitav Rosneft.
Venemaa naftaametnikud on tuvastanud, et saastamise süüdlane on väike erakätes Samaaras asuv terminal. Kellele nafta kuulub ja miks see saastunud on, on senini müsteerium.
