Palts ütles Delfile, et iga minister otsustab ametisse asudes ise koostöös koalitsioonipartneritega, mis tema töö eesmärgid ja sisu saavad olema. "Kui tänases kokkuleppes on tõesti niimoodi, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister eelkõige tegeleb siseriiklike küsimustega, siis ilmselt tuleb seda aktsepteerida, kuigi ministri ametinimetus eeldaks tõesti ilmselt enamike jaoks seda, et minister käib maailmas ringi ja tutvustab Eestit," sõnas ta.

Küsimusele, kuidas jõuab tema hinnangul välispartneriteni minister, kes suhtleb vaid tõlgi vahendusel rääkimata isegi inglise keelt, vastas Palts, et suhtlemisel on siiski alati kasuks see, kui suudetakse suhelda otse ja ilma tõlkideta. "Aga on neidki näiteid, kus see suhtlus käibki peaasjalikult ainult tõlkidega. Kui minnakse Aasia riikidesse, Hiinasse või sageli näiteks ka prantsuskeelsetesse riikidesse, siis kasutatakse ka tõlki," rääkis ta.

Tõlgi kasutamine ei ole Paltsi sõnul seega midagi ennekuulmatut, aga kasuks ta see ilmselt ka ei tule. "Kui inimene suudab vabalt väljendada ennast ka mõnes võõrkeeles, mida teine osapool mõistab, siis see on ikka kasuks," ütles Palts.

Seda, kas ministri välismaal üksnes eesti keeles rääkimine võib jätta investoritele mulje, et nad pole Eestisse oodatud, ei osanud Palts öelda, sest sellist olukorda pole varem ette tulnud. "Kui me delegatsioonidega väljaspool Eestit käime, siis suhtleme ikkagi valdavalt inglise keeles või kui ida pool, siis vene keeles," rääkis ta.