UURING | Eestlane tunneb muret kaasmaalase suure alkoholitarbimise pärast, vähem muretseb iseenda pärast
„Kui vaatame, mis eelmisel aastal statistika poole pealt Eestis juhtus, siis näeme, et tegelikult on toimunud päris suur tootmismahtude langus," rääkis konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing värsket alkoholituru ja -tarbimise uuringut tutvustaval pressikonverentsil superministeeriumis.
Kui kange alkoholi toodangumaht langes mullu aasta varasemaga võrreldes 14,6%, siis õlletoodangu langus oli 6,3% ja lahja alkoholil 20,1%. "Ekspordimaht kasvas, aga suuresti tänu sellele, et me viisime päris palju tooteid lõunapiiri taha,” märkis Josing. Ka import on suures osas langustrendis, iseäranis suure 23,8% languse tegi mullu läbi õlleimport.
Kõik see peegeldub ka siseturu müüginumbrites. Kange alkoholi osas oli 2018. aastal langus 6%, sealhulgas viinal 9%, õllel 25%, lahjadel alkohoolsetel jookide 23% ning veinil 12%. Siiski päris tarbimiselangust see ei peegelda, kuna ajavahemikus 2016-2018 on välismaalt toodud alkoholi maht kasvanud 3,7 miljoni absoluutalkoholi liitrini.
Küll aga väärib ära märkimist, et alkoholi tarbimine Eestis langes mullu 10,1 absoluutalkoholi liitrini elaniku kohta, olles viimase 10 aasta madalaim tase. Samas 2016. aastal oli sama näitaja 10,2 liitrit ja 2017. aastal 10,3 liitrit, näidates pikema aja peale üsna stabiilset tarbimistaset, milles toimuvaid muutusi on raske suurteks muutusteks pidada. „Alkoholitarbimine on jäänud laias laastus samasuguseks," rõhutas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.
Piirikaubandus piirab ka salaturu kasvu
Alkoholi salaturg on Marje Josingu sõnul samal tasemel, mis ta seni on olnud. „Illegaalse turu alla me ei ole liigitanud Lätist toodud ja siin maha müüdud alkoholi - mis ei ole päris legaalne tegevus,” märkis konjunktuuriinstituudi direktor. Siiski märkis ta, et Läti kaubandus on piiranud salaturu kasvu. „Kui Läti hind on niivõrd soodne, siis inimesel ei ole mõtet ega vajadust hakata kuskilt otsima seda illegaalset alkoholi,” põhjendas Josing.
Suure osa Eestis tarbitavast absoluutalkoholist ehk 64% annavad lahjad joogid, ülejäänud 36% kanged joogid. „Eestis on olnud samasugune trend nagu on kogu Euroopas ja ümbritsevates riikides – väheneb kange alkoholi tarbimine, pikemas perspektiivis on kergelt kasvanud aga veini tarbimine,” kirjeldas Josing. Viimasel aastal langes Eestis ka õlle ja lahjade alkohoolsete jookide tarbimine.
Viina mittetarbijate hulk on kasvanud, küündides 56%-ni 2018. aastal. Vastupidine trend on veinitarbimises - neid, kes veini ei tarbi, oli viimasel aastal vaid 20%. „Üldine tarbimissageduste muster näitas, et inimesi, kes üldse alkoholi ei tarbi, oli 2018 natuke vähem kui neid oli 2017,” märkis Josing. Rohkem on oma alkoholi tarbimist muutnud mehed, kus tarbimine on selges languses. "Naiste tarbimine ei ole suur, aga sagedust on juurde tulnud."
Kui vaadata aktsiisitulusid, siis 2018. aastal laekus riigieelarvesse 232 miljonit eurot alkoholiaktsiisi, olles sellega 10 miljonit parem kui 2017. aastal. Samas lõunanaabrile Lätile jäime me alla. Seal koguti riigikassasse mullu 242 miljonit eurot alkoholiaktsiisi.
„Läti on siin ka tõstnud oma aktsiise, nad selle protsendikese tõstmisega natuke lähenevad meile, aga see väga vahet meiega ei muuda,” lausus Josing. Eelmine aasta oli esimene aasta, kus Läti riik sai alkoholiaktsiisi pealt rohkem sissetulekut kui Eesti sai. „Võime öelda, et meie tarbijad on aidanud täita Läti riigi eelarvet. Rõõmustame siis sõprade edu üle,” nentis Josing. Ühtlasi on Eesti aktsiisid Euroopa kõrgemad.
2018. aastal Eestis laekunud alkoholiaktsiist 58% tuli kange alkoholi peal, 22% õlle pealt ja 12% veini pealt. Ühtlasi tasub silmas pidama, et vahe kange ja lahja alkoholiaktsiisi vahel on 1,5 korda. "Eks rahandusministeeriumi inimesed peavad arvestama, mismoodi riigieelarvele ühe või teise aktsiisi muutmine mõjub," lausus EKI juht. Samas tõdes ta, et on selge, et aktsiis ei ole ainukene, mis alkoholi jaehinda määrab.
Lätis käijate hulk on stabiliseerunud
On selgelt näha, et aktsiisi ja jaehinna vahel on suur hulk tühja maad. „See on ikkagi kaubanduslik juurdehindlus, käibemaks ja muud maksud, mis võimenduvad,” loetles Josing. Iseäranis suur on marginaal õlle puhul. „See on ka põhjus, miks siis on nii suur piirikaubandus,” lisas ta.
Kuivõrd konjunktuuriinstituut arvutab regulaarselt ka õlle ja viina koguseid, mida netopalga eest saaks osta, siis 2018. aastal oli see 350 liitrit õlut ja 60 liitrit viina. „Kui inimene ostaks kõik Lätist, saaks ta osta 92 liitrit viina ja 792 liitrit õlut,” võrdles Josing. 2018. aastal jäi Lätis käijate ja alkoholi ostjate arv samale tasemel, mis ta oli aasta varasemalt, küündis 2017. aasta 34%-lt 2018. aastal 35%-ni.
„Neid inimesi juurde ei tulnud – on suurenenud läbisõidul alkoholi kaasa toomine ja samas vähenenud nende, kes spetsiaalselt käisid Lätist alkoholi ostmas. Mõnes mõttes võib öelda, et see alkoholi ostmas käimine on professionaliseerumine – käiakse vähem, ostetakse suuremaid koguseid ja suurema summa eest. Välja on arenenud ka süsteem, et tuuakse teistele,” kirjeldas Josing.
Mis puudutab muutusi alkoholi sortimendis viimase paari aasta jooksul, siis vähenenud on viina sortiment, samas suurenenud õllel. Importviina sortiment on vähenenud 2016. aasta 75-lt 67-ni tooteni, samas Eesti toodete arv on kasvanud 43-lt 2018. aastal 56-ni 2018. aastal.
Õlle osas on sortimendi kasv tulnud läbi väiketootjate, käsitöö õllede pakkumise. 2016. aastaga võrreldes kasvas 2018. aastal nii import- kui kodumaise õlle sortimendi arv, vastavalt 102-lt 112-ni ja 88-lt 126-ni.
Eestlane muretseb kaasmaalase, aga mitte iseenda pärast
Eesti inimeste üldine hinnang kaasmaalaste tarbimisele on, et tarbimine on liiga suur ja probleem tõsine. Samas kümne aasta võrdluses on tarbimise osas muret tundmist oluliselt vähem. Kui 2010. aastal tundis selle üle muret 77% eestlastest, siis 2018. aastal oli 59%. „See hoiak, et alkoholitarbimise mõjutamiseks peab Eestis midagi teegma, on jätkuvalt suur Eestis,” lisas Josing.
88% ütleb, et inimesed peaksid muutma oma käitumist. 25% tõdeb aga, et nemad ise peaksid muutma oma käitumist. 65% arvab ikkagi, et see on riigile oluline ülesanne ja prioriteet. „Kindlasti peab lisama selliseid meetmeid, et tagada, et elanike alkoholitarbimine langevate hindade tingimustes ei suureneks,” rõhutas Josing.
Mis puudutab Eesti elanike, sealhulgas ka noorte alkoholitarbimist, siis kui täiskasvanute tarbimises on muutused minimaalsed, siis noorte tarbimine näitab viimaste aastate võrdluses selget langustrendi. Mitte kunagi alkoholi tarvitanud noorte hulk on kasvanud 55%-lt 62%-le ja seda kõigis kolmes vanuse rühmas (11-, 13- ja 15-aastased).
Tervise arengu instituudi (TAI) direktori Annika Veimeri sõnul näitab see, et kõik meetmed, mis on võetud kasutusele noorte alkoholitarbimise vähendamiseks, toimivad. Noorte puhul toimivad ennekõike hind, reklaami ning kättesaadavuse piiamine. "Teine hea uudis on see, et ka noorte purju joomine vähenenud," rääkis TAI direktor.
Oluliselt on langenud noorte lahja alkoholi tarbimine võrreldes 2014. aastaga, teiste alkoholiliikude tarbimine on jäänud samale tasemele. Veimeri sõnul mõjutab noorte alkoholitarbimist mõjutab ikkagi see, kui palju lapsega tegeletakse ja mis on suhted perekonnas.
Riigil terve rida meetmeid käsil
Viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on alates 2018. aastast politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele. 2018. aasta juunist jõustusid alkoholi reklaamipiirangud, millega keelustati täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades.
Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames on ravi saanud üle 4000 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud kokku ligi 900 tervishoiutöötajat.
Alates 1. juunist jõustuvad alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta. Muudatuste eesmärk on vähendada ennekõike haavatavamate sihtrühmade – laste ja noorte ning alkoholisõltlaste vältimatut kokkupuudet alkoholiga.
Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.
