Noortel on kaval põhjus, miks tulevikuks raha pole mõtet koguda
Viimaste osas tegevuse õigustuseks leiab põhjuseid nagu oavarrest. Küll on pädev, et sissetulek on nii väike, et pole millestki säästa. Samuti saab pahandada, et rahapaigutuste tootlus on vilets ning fondide haldustasud on kõrged.
Kuid USAs on paljudel noortel palju originaalsem põhjendus, miks raha säästmine pensionipõlveks on mõttetu. Lihtsalt tsivilisatsioon kukub enne pensionile minekut kokku.
Näiteks 27-aastasel New Yorgis elaval kommunikatsioonispetsialistil Lori Rodriguezil on selgus majas, miks ta ei kogu raha pensionipõlveks. Küsimus ei ole selles, et ta ei saaks raha kõrvale panna, pigem ta ei näe nagu põhjust, miks seda vaja on, kirjutas MarketWatch.
Nagu paljud tema eakaaslased usub Rodriguez, et kliimamuutus avaldab meie planeedile katastroofilist mõju. 88 protsenti milleenialastest, on suurim grupp, on võtnud tõsiasjana kliimamuutuse toimumist. 69 protsenti ütlesid, et kliimamuutus mõjutab neid juba eluajal. Et depressiivsetest uudistest pole puudust, on paljud noored skeptilised ebaselgeks tulevikuks säästmise suhtes.
“Ma tahaks loota parimat ning plaanida stabiilset ja turvalist tuleviku, kuid kui ma vaatan praeguseid sündmuseid ja mida me maailmale prognoosime, siis ma ei kujuta küll ette, kuidas 50 aasta jooksul poleks olukord kaootline,” rääkis ta veidi apokalüptiliseks kiskuvast tulevikuväljavaatest. “Ilmastikusüsteemid on juba muutunud.”
Noortel on mentaalse tervisega kehvad lood. Märtsikuine Abnormal Psychology ajakiri leidis, et 18-25 aastaste seas on olulise depressiooni sümptomid kasvanud võrreldes 2005-2017. aastaga 52 protsenti. Vanematel täiskasvanutel pole sellist psühholoogilise stressitaseme kasvu märgata ning mõnes vanusegrupis on stressitase suisa kahanenud. Uuringu teostaja Jean Twenge märkis, et põhjus võib olla seotud üha kasvanud digimeedia kasutusega, mis on piisavalt mõjutanud suhtlust, mis mõjutab sotsiaalset elu. 2018. aastal Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni avaldatud uuringus on kirjas, et 72 protsenti milleenialastest kurtsid ökoloogilist ärevust. Nende emotsionaalset heaolu mõjutab möödapääsmatu kliimamuutus. 45-aastaste ja vanemate seas oli sellise vastuseprotsent 57.
Kaks kolmandiku milleenlastest ehk vahemikus 1981-1996 sündinutest pole mitte midagi säästnud pensioniks. Need milleenlased, kes säästsid, olid kogunud keskmiselt 25 500 dollarit. Läinud aasta teises kvartalis säästsid nad keskmiselt 7,3 protsenti sissetulekust. Kuigi enamus milleenlastest ei säästa seetõttu, et pole millestki säästa, on nende seas ka grupp, kes arvavad, et tuleviku ei tule. Miks siis selleks säästa, märkis pensioniinvesteeringute internetiplatvormi United Income juhatuse esimees Matt Fellows.
„Hiljutiste põlvkondade seas valitseb fataalne vaade,“ märkis ta. „Psühholoogiliselt on see põlvkond kogenud oluliselt rohkem nende tulevikootuseid mõjutavaid šokke kui eelmised põlvkonnad. Kuulen palju küünilisi vaateid pensioniks säästmise ja selle kohta, kas nad üldse kunagi saavad pensionile minna.“
Noortel on ka õigustuseks ette näidata keskkonnameelse organisatsiooni NextGen Climate 2016. aastal tehtud arvutused, et kliimamuutused avaldavad noorte rahaasjadele otsest ja laastavat mõju. 21-aastane 2015. aastal kõrgkooli mediaanlõpetanu kaotab kliimamuutuste tõttu eluajal enam kui 126 000 dollarit sissetulekus ja 187 000 dollarit varades.
Mis siis mürgitavad noorte tulevikuvaadet? Minevik pole innustav. Teise maailmasõja kaos, Vietnami sõda ja külma sõja aegne tuumasõjaähvardus tekitasid varem ja nüüdki tuleviku suhtes kahtlusi. Milleenlased on täiesti unikaalselt positsioneeritud umbusaldama süsteeme, millel põhineb pensionile jäämise kontseptsion, märkis Financial Psychology Institute'i professor Brad Klontz. Praegune noorte põlvkond on näinud interneti(börsi)mulli lõhkemist, 11. septembri terrorirünnakuid ja sellele järgnenud sõdu, 2008. aasta börsikrahhi ja kaasnenud kinnisvaraturu kukkumist.
„2008. aastal juhtunu on milleenlastele kohutav sähvatus,“ märkis ta. „Nad kogesid, kuidas nende vanemad kaotasid töö ja eluaseme, mistõttu milleenlased umbusaldavad sügavalt finantsinstitutsioone ja börsi. Tagajärjeks on mõtlemine katastroofide võtmes, kuna nad on juba katastroofe näinud.“
Kuigi andmed näitavad, et paljud noored ikka investeerivad stabiilselt, näitavad küsitlused nende aina skeptilisemat suhtumist. Rodriguez on muutunud kapitalismi suhtes aina umbusklikumaks ja on veendunud, et me näeme kapitalismi lõppmängu. Milleenlastel on ka kadumas usk kapitalismi. 2010. aastal suhtusid nendest kapitalismi positiivselt 68 protsenti, kuid 2017. aastaks oli see kukkunud 45 protsendini.
„Õppisin ülikoolis kui juhtus finantskrahh,“ rääkis ta. „Ma nägin enda ümber üha enam reeglite järgi mängijaid, kes olid paanikas ning kaotasid kõik oma säästud. Mis välistab selle kordumist? Süsteem ju ei toimi.“
Samas pole Rodriguez muutunud oma tulevikunägemuse tõttu rahaliselt käitumiselt vastutustundetuks. Tal pole krediitkaardivõlga, ta maksab vaikselt tagasi õppelaenu. Tal on erakorralisteks juhtumiteks säästukontol kuue kuu elamiskulude jagu raha.
„Ma loodan parimat ja valmistun halvimaks,“ lausus ta. „Ma ei suuda ette kujutada, milline on elu minu pensioniks jäämise seas. Tulevikuplaanimine on raske ja mul puudub usk, et raha omab siis veel mingit tähendust.“
