Õlletootjad tõstsid Paurmani sõnul kaks aastat tagasi aktsiisitõusu varjus hindasid nii, et riik jäi selles süüdi. Aktsiisitõus mõjutas ühe euro maksnud õllepurgi maksumust 20 sendi võrra, aga kõigis poodides tõusis hind samal ajal 40 senti. „Sisuliselt läks pool hinnatõusust tegelikult kasumiks,” tõdes Paurman.

“Õlletootjad ise tegid Läti poodidele müügikampaaniat, rääkides iga päev naaberriigi odavatest hindadest. Tootjate jaoks väga vahet polegi, kas ostetakse Lätist või Eestist, sest Eesti A. Le Coqi ja Läti Cesu Aluse omanik on sama Olvi Grupp. Saku Õlletehase omanikfirmale Carlsberg kuulub ühtlasi ka Läti suurim õlletootja Aldaris,” rääkis Paurman. “Kui võrrelda õlletootjate toonast häälekat kisa aktsiiside vastu praeguse ajaga, kui õhus on kauaoodatud aktsiisilangetus, siis istuvad kõik tootjad kõnekalt vaikselt. Kui riik langetab õlleaktsiisi, siis paneks see tootjad ja poed ebamugavasse seisu. Ostjad ootavad, et hind langeks vanale tasemele ja tootjad peaksid hakkama otsima põhjuseid, miks hinda enam samavõrra langetada ei saa.”

Alkoholiaktsiis pole Paurmani sõnul majanduse üldise konkurentsivõime seisukohast väga oluline, sest see ei ole teiste toodete tootmissisend ning mõjutab vaid üksikuid sektoreid. Odavam ja kättesaadavam alkohol läheb Paurmani väitel ühiskonnale hoopis tervishoiu- ja kuritegevuse kulude näol kallimaks maksma.

“Räägitud on ka kütuseaktsiisi langetamisest ning kuna erinevalt alkoholist on see väga paljude teiste majandussektorite oluline kuluosa, siis on ka muudatuse mõju potentsiaalselt palju laiem,” lisas Paurman.