Uuring: Iga kümnes Eesti elanik on kaotanud raha interneti- või telefonipettuste tõttu
Ligi kolmandik elanikkonnast on puutunud kokku internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega ning iga kümnes Eesti elanik on seetõttu raha kaotanud, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Küsitlusest selgus, et pettustes kaotatud rahasummad ulatuvad mõnekümnest eurost kuni 6000 euroni.
„Kuigi üle poolte uuringus osalenutest hindavad oma käitumist elektroonsetes kanalites ettevaatlikuks, peab siiski vaid iga neljas oma teadmisi andmete digitaalsest turvalisusest heaks. Alla poole vastanutest arvab, et on rakendanud piisavalt ettevaatusabinõusid isikliku info kaitseks,“ selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets uuringutulemusi.
Internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega on isiklikult kokku puutunud 31% uuringus osalenutest ning 24% küsitletutest tunneb kedagi, kes on petuskeemidega kokku puutunud või ohvriks langenud.
Loteriivõidust teatamised kõige levinumad
Nende inimeste hulgast, kes on interneti või telefonipettustega kokku puutunud, on kõige rohkem kogemusi e-kirjadega, mis teavitavad suurest loteriivõidust. Selliseid e-kirju on saanud 62% petuskeemidega kokku puutunutustes inimestest. Veidi üle poole ehk 53% inimestest on saanud e-kirju või telefonikõnesid tulusa investeerimisvõimaluse pakkumisega. Pooled ehk 50% on saanud suurte rahasummade pärimisest teavitavaid e-kirju.
Pangaparoole, krediitkaardi andmeid või muud isiklikku infot telefoni, e-kirja või sõnumi teel on üritatud välja petta 16%-lt küsitletutest. Probleeme veebipoest ostetud kaubaga, näiteks ostetud kaup ei jõudnud kohale või ei vastanud lubatule, on esinenud 15%-l inimestest. Ligi kümnendik ehk 11% inimestest on saanud e-kirju, kus ettevõtte juhi nimelt oli palutud teha raha ülekannet või tasuda arve.
Kaotused on suured
Petuskeemide tõttu on raha kaotanud ligi kümnendik vastanutest ning kaotatud summad ulatuvad 6000 euroni. Enamasti jäävad petuskeemides kaotatud rahasummad alla 600 euro. „Uuringust tuli välja, et petuskeemides raha kaotamise peamisteks põhjusteks on olnud kiirustamine ja ohumärkide tähelepanuta jätmine, soov teha soodne ost, usaldus pakkuja vastu ning raha teenimise soov,“ märkis Kati Voomets.
Ligi kolmandik petuskeemides raha kaotanud inimestest ei ole kedagi sellest teavitanud. Vaid 4% petuskeemide ohvritest on teavitanud politseid ja 3% panka. Kõige rohkem ehk 62% ohvritest on teavitanud toimunud petuskeemidest vaid lähedasi ja sõpru.
„Selleks, et oleks suurem tõenäosus välja petetud raha tagasi saada, tuleb olenevalt pettusest kiiresti teavitada politseid ja oma panka. Samuti aitab pettustest teavitamine nende levikut tõkestada,“ selgitas Kati Voomets.
„Liiga ahvatlevatena tunduvate pakkumiste puhul, mis saabuvad tundmatutelt isikutelt või organisatsioonidelt, olgu see loteriivõit, ootamatu pärand, lisaraha teenimise võimalus või ülisoodsa hinnaga toode, tuleks kindlasti pakkuja tausta kontrollida ning info puudumisel pakkumisest loobuda. Kui midagi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis see ilmselt ei olegi tõsi. Oste peab sooritama vaid turvalistel veebilehtedel ning isikliku ja tundliku info jagamisest tundmatutele inimestele tuleb hoiduda,“ soovitas Kati Voomets.
Uuringu Eesti elanike kogemustest internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega viis läbi uuringufirma Norstat Eesti tänavu mais, uuringu tellis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus. Kokku osales veebiküsitluses 1201 elanikku vanuses üle 18 aasta.
