Sõerd õlleaktsiisi 25%-lisest alandamisest: see on ebapiisav. Jääb risk, et piirikaubandus ei taandu, kui õllekohvri hinnavahe on 3 eurot
Esimene märkus, mis rahanduskomisjoni kuuluv reformierakondlane eile koalitsiooni poolt riigikogus menetlusse antud alkoholilangetuse eelnõus osas teeb, puudutab selle mõju. „On tähelepanuväärne, et seal on mõjuanalüüsi osa puudulik,” avaldab Sõerd.
Võrreldes Reformierakonna poolt 2. mail menetlusse antud aktsiiside langetamise eelnõuga on selles tema sõnul ka selged ka erinevused sees, kuigi mõlema eelnõu eesmärk on sarnane – saada lahti piirikaubandusest ja tuua tagasi Soome turistid.
„Meie nägime oma eelnõuga ette õlleaktsiisi langetamist 33%. Meie arvutused näitavad ja need tuginevad ka KPMG analüüsile, et vajalik on vähemalt 33% õlleaktsiisi langetust selleks, et õllekohvri hinnaerinevus Lätiga jääks alla 2 euro,” põhjendas Sõerd. Valitsuse plaanitava 25%-lise aktsiisilangetuse puhul jääb see piiripealseks või isegi saavutamata.
„Näiteks kui peale aktsiisilangetust jääb meie kauplustes õllekohvri hinnaks 13.90, aga Valkas ja Ainažis tuleb kampaaniahind 10.90 kohvri kohta, siis jääb hinnaerinevuseks Lätiga 3 eurot,” tõi Sõerd välja. Ta rõhutas, et kui KPMG analüüs näitab, et piirikaubanduse kadumiseks peaks hinnaerinevus olema alla 2 euro õllekohvri kohta, siis koalitsiooni eelnõu puhul jääb hinnavahe sellest suuremaks.
Ühtlasi ütleb Sõerd, et kange alkoholi puhul on 25% langetust rohkem kui piisav, näiteks nende eelnõus on langetus väiksem, piirdudes 4-5%-ga. „Kange alkoholi puhul pole nii suureks langetuseks vajadust,” lausus Sõerd.
Ta selgitas, et kange alkoholi puhul oleks vajalik, et hinnaerinevus 0,5l viinapudeli puhul jääks alla 1 euro. „25% kange alkoholi aktsiisi langetust tähendab, et viina hind peaks meil langema 2015. aasta tasemele!” sõnas Sõerd.
Ta märkis, et lõuna piirikaubanduse kaotamiseks pole nii suurt aktsiisilangetust kangele alkoholile vaja, pigem see saab olla argument põhja piirikaubanduse taastamiseks.
„Kokkuvõtlikult võib koalitsiooni eelnõu puhul lahja alkoholi aktsiisilangetuse samm olla ebapiisav. Jääb üles risk, et piirikaubandus ei taandu soovitud tempos ja soovitud mahus,” leidis endine rahandusminister.
