Alkoaktsiisi langetamine on null mõjuga riigieelarvele – kui eestlased hakkavad rohkem jooma ja soomlased suurendavad viinaoste kolmandiku võrra

Kui varasemalt on rahandusministeeriumi ametnikud rääkinud, et muutused alkoholiaktsiisi määrades võivad lüüa uppi kõik senised prognoosid, siis 1. juulist plaanitava õlle- ja viinaaktsiisi 25%-lise langetuse mõju nähakse esialgu riigieelarvele neutraalsena. Alkoholi pealt peaks sel aastal makse laekuma algselt plaanitust vaid 12 miljonit vähem.

„Alkoholiaktsiisi määrade vähendamise mõjuhinnangu baasstsenaarium toob kaasa nullilähedase eelarvemõju – aktsiisitulu veidi väheneb, kuid seda kompenseerib suurenev käibemaksutulu,” rääkis Ott Heinapuu rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast värske valitsuse otsuse valguses, millest lähtuvalt alaneb 1. juulist nii õlle- kui viinaaktsiis 25 protsenti.

Kuigi rahandusministeerium ei soovi kaubagruppide lõikes oma prognoose avaldada, on alkoholiaktsiisi kogutulu prognoos plaanitava muudatuse korral järgmine.

Neutraalseks teeb mõju eelarvele siis asjaolu, et kui sel aastal laekub riigikassasse prognoosi kohaselt 12 miljonit eurot maksudena vähem, siis järgmise nelja aasta jooksul toob see iga-aastaselt 3 miljonit aastas juurde, andes nelja aasta peale 12 miljonit eurot.

Heinapuu ütleb, et muudatuse mõju ilmneb tõenäoliselt viitajaga ning seetõttu võib laekumine käesoleval aastal jääda väiksemaks senistest ootustest.

„Muudatusega kaasnev määramatus on suur ning seetõttu ei ole välistatud ei alalaekumine ega ülelaekumine võrreldes mõjuhinnangu baastsenaariumiga. Mõjuhinnangu usaldusvahemik on tavapärasest suurem,” lausus rahandusministeeriumi esindaja.

Kui süveneda aga eile riigikogule esitatud alkoholiaktsiisi langetuse eelnõu seletuskirja, on seal välja toodud ka terve rida eeldusi, millele muutused pärast 1. juulit peaks vastama, et aktsiisilangetuse neutraalne mõju riigieelarvele saaks realiseeruda.

Seal on selgelt välja öeldud, et eeldatakse, et peatsete muudatuste mõjul kaob Läti piirikaubandus viina osas praktiliselt täielikult, soomlased suurendavad viinaoste kolmandiku ja õlleoste viiendiku võrra ning eestlased hakkavad senisest rohkem alkoholi tarbima.

„Aktsiisitulude andmed on arvutatud tekkepõhiselt. Arvutuste tegemisel on eeldatud, et muu alkoholi (ehk viina – S. L.) Läti piirikaubandus väheneb ca 80% ning õllel ca 45%, põhjapiiri müük kasvab muul alkoholil ca 35% ning õllel 20%, sisetarbimise kasv jääb 4,5-5% vahemikku,” seisab seletuskirjas.

Samas ei tasu unustada, et just siseriikliku tarbimise vähendamine oli üks peamisi argumente, miks alkoholiaktsiisi tõstmine mõned aastad tagasi ette võeti.

Rahandusminister Martin Helme ütles esmaspäeval, et valitsus on eelarvekõneluste käigus jõudnud kokkuleppele, et alkoholiaktsiis langetatakse juba 1. juulist ja seda võrdsel määral, 25% nii lahja kui kange alkoholi osas.

Ka on Helme öelnud, et ministeeriumis viiakse läbi analüüse kütuseaktsiisi langetamise mõju uurimiseks. Need valmivad sügiseks.