Tihtipeale alahindab autojuht läbitavaid vahemaid, sellele kuluvat aega ning ohte. Uuringu tulemused näitavad elustiilile omaseid suhtumisi ning nende muutmiseks on hea meelde tuletada liikluses kehtivaid ohte.

Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk märkis, et tähelepanu hajumine liikluses on oht, mida alahinnatakse seni, kuni ise ollakse õnnetusse sattunud.

„Infoajastule iseloomulikult on meie tähelepanu ning keskendumine ühele konkreetsele tegevusele üha rohkem raskendatud. Meil hakkab kergemini igav ning proovime igal hetkel leida enda jaoks midagi huvitavat,“ ütles Mürk. „Seetõttu on näiteks punase fooritule taga tavapärane, et loeme kiirelt mõne uudise, sõnumi või otsime muud tegevust, kuna aeg tundub pikk.“

Mürk tõi välja, et lisaks nutitelefonile on veel mitmeid tegureid, mis tähelepanu pärsivad. Näiteks tagaistmel sõitvad lapsed, n-ö pimedad nurgad, väsimus, tervisega seotud asjaolud. Kuigi need tegevused on seadusega lubatud, on  hands-free-süsteemi, navigatsioonirakendust kasutades või kohvi juues tähelepanu hajunud ja oht õnnetusse sattuda või see põhjustada oluliselt suurem. ” 

Liiklusjurist Indrek Sirk toonitas, et oluline on meeles pidada peatumis- ja pidurdusteekondade erisusi. Peatumisteekonnale tuleb liita juhi reageerimisaeg, sõiduki ning ilmastiku eripärad. Lihtsa valemina läbib juht ohu märkamisest liikudes kiirusel 50 km/h umbes 14 meetrit, pidurdusteekond asulas sellisel kiirusel liikudes on keskmiselt 25 meetrit.

Õnnetuste arv on aastaga suurenenud. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel suurenes tänavu esimeses kvartalis liiklusõnnetuste arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9 protsenti.

Uuringu käigus intervjueeriti 1600 Eestis elavat 16-64aastast inimest. Identne uuring viidi läbi ka Lätis ja Leedus. 37% uuringus osalenud autojuhtidest ütles, et nad kunagi roolis telefoni ei kasuta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid